20.03.2020

Uudised

Eesti Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 seoses COVID -19 levikuga välja eriolukorra, mis kestab kuni 1. maini 2020. a

COVID-19 related legal Q&A’s in English read HERE

Oleme siia koondanud erinevate korduvate küsimuste loetelu seoses COVID-19 tingitud eriolukorraga. NJORD Advokaadibüroo on klientidele abiks ning saame aidata ja läbi mõelda lahendused kõikide alltoodud teemade osas.

Ei leidnud oma küsimusele vastust? Kirjuta meile aadressil tallinn@njordlaw.ee.

1. Kui ettevõttes seni kaugtööd ei rakendatud, siis kuidas tuleb tööandjal käituda?

Tööandja võib paluda töötajatel teha tööd kodus, kuid see on sisuliselt võimalik ainult kokkuleppel töötajaga. Juhul, kui töötaja on olnud kokkupuutes nakatunud isikuga või saabunud tagasi välisriigist, siis saab tööandja nõuda kodus töötamist. Rõhutada tuleb, et juhul, kui kaugtöö korral ei toimu tööaja vähendamist, siis ei saa tööandja vähendada töötasu või keelduda palga maksmisest.  Haigestunud isikul võib tööandja loomulikult piirata töökohale tulemist ning taoline isik peab vormistama töövõimetuslehe vastavalt kehtivale korrale. Tööandjad peaksid töötajaid teavitama, et töövõimetusleht võidakse töötajale väljastada ka juhul, kui töötajal on olnud koroonaviirusega nakatanud isikuga otsene kokkupuude. Erinevalt seni kehtinud regulatsioonist hüvitab riik märtsist maini töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas. Tööandja maksab haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Alates üheksandast haiguspäevast maksab haigushüvitist Haigekassa. Kindlasti tuleks kaugtöö reeglid vormistada kirjalikult ja need töötajale täitmiseks saata.

Selleks, et kaugtöö tegemisest oleks kasu nii tööandjale kui töötajale, soovitame kindlasti üle vaadata järgmised olulised teemad. Need on:

  • milliseid kommunikatsioonivahendeid on lubatud kasutada (turvariskide maandamine);
  • kuidas tuleb hoida tööandja vara (sülearvuti, dokumendid jne); töötaja kättesaadavus tööandjale (mis ajal ja millise kommunikatsiooni vahendi abil);
  • tööajaarvestus (näiteks töötaja täidab igapäevaselt vastavat kliendihaldusprogrammi);
  • tööandja ärisaladuse kaitse (dokumentide hoidmine) jne;
  • töötaja on kohustatud hoidma tööandjale kuuluvaid andmekandjaid selliselt, et nendes sisalduvad isikuandmed ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele (andmekaitse).

2. Mida teha töösuhete säilitamiseks vähenenud töömahtude korral?

Töölepingu seadus annab ettevõtjale mitmeid erinevaid võimalusi praeguses olukorras tegutsemiseks. Oluline on aktiivne ja inimlik suhtlus töötajatega erinevate lahenduste otsimiseks ja rakendamiseks ja seeläbi tööandja poolse informeerimiskohustuse täitmine. Kuna eriolukord on kõigi jaoks ootamatu, soovitame töötajale selgitada erinevaid võimalusi ning kindlasti anda töötajale võimaluse küsimuste küsimiseks ning vajadusel konsulteerimiseks pereliikmetega. Näiteks on kokkuleppeliselt võimalik rakendada töötajate põhipuhkust. Lapsevanemad saab kokkuleppel vormistada lapsepuhkusele, eriti olukorras, kus vajalik on kooli- või lasteaiaealiste laste eest hoolitsemine. Töötaja ja tööandja kokkuleppel on võimalik ajutiselt rakendada tööaja vähendamist ning sellele vastavalt ka töötasu vähendamist.

Ühepoolse võimalusena näeb töölepingu seaduse ette tööandja poolse töötaja töötasu vähendamise kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul siis, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt (mis on tingitud näiteks koroonaviirusest) anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (584 eurot kuus ja 3,48 eurot tunnis). Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Selline olukord võib hetkel esineda ennekõike turismi, teeninduse, kultuuri jmt sektorites, milliste tegevus on selgelt eriolukorra piirangutega kaetud. Sellise võimaluse kasutamiseks on ette nähtud kindel kord, mida tuleb järgida. Kui töötaja ei soovi töötasu ja tööaja vähendamisega kaasa minna, on tal õigus tööleping 5-päevalise etteteavitamise üles öelda.

3. Mida teha kui töötajad peavad päeval laste eest hoolitsema, kuid samas tuleb ka tööülesandeid täita?

Olukord, kus töötajad on samaaegselt ka lapsevanemad vajab kindlasti tööandja poolset mõistlikku suhtumist. Kindlasti on lapsevanematest töötajatel vajalik aidata lapsi e-õppimisega ning toitlustamisega. Paljudel elualadel võib see tähendada vajadust muuta tööülesannete täimise tööaega. Seega tuleks üle vaadata ja vajadusel muuta vastavad punktid töölepingus. Võimalik on seda teha aga ainult kokkuleppel töötajaga. Soovitame sellise tööaja muudatuse fikseerida tähtajalisena, kehtimaks kuni eriolukorra lõpuni.

4. Kuidas ma tööandjana saan enda töötajad anda nn renditööle teise ettevõttesse?

Juhul kui ettevõtte enda tegevus- või tootmismahud on vähenenud (nt teenindus-, kultuuri-, majutus- või toitlustussektor), siis võib tekkida vajadus ettevõtte majandusolukorra stabiliseerimiseks sõlmida kokkulepe ettevõtte töötajate andmiseks teise ettevõtte käsutusse (nn renditöö mudeli rakendamine). Esmalt tuleb kindlasti mõista, et taoline mudel on võimalik ainult kokkuleppel töötajaga. Sisuliselt on taolises olukorras tegemist teenuse osutamise lepinguga ettevõtete vahel, milles sätestatakse tööjõu kasutamise tingimused, mahud, ettevõtete vahelised tasud jne. Töötaja peab aga oma nn põhitöökohast saama tema töölepingus kokkulepitud töötasu.

5. Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tervisega seonduvat informatsiooni (nt koroonaviirusesse nakatumise kohta?)

GDPR ei välista kuidagi rahvatervise või töökeskkonna ohutuse tagamist. Rahvatervist ja tööohutusega soetud kohustusi tuleb järgida. Eesti töölepingu seaduses on selgelt reguleeritud, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS § 15 lg 2 p 5). Teisalt on ka tööandjal kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Nende kahe sätte valguses on ühest küljest töötajal kohustus võtta tarvitusele meetmed, mis takistavad nakkushaiguse levikut (haiguspäevad, puhkus, kaugtöö jne). Teisalt peab tööandja olema võimeline tagama töökollektiivi ohutuse. See hõlmab endast viirushaiguste leviku takistamiseks vajalike meetmete rakendamist (kaitsevahendid, töölt eemal viibimise võimaldamine erinevatel alustel).

Märkida tuleb, et GDPR ei välista nõuete esitamiseks vajalike (tervise)andmete töötlemist ega sea muud moodi kolmandate isikute elu ja tervist andmesubjekti õigustest kõrgemale. Andmesubjekti andmete töötlemine teiste isikute poolt peab toimuma sätestatud alustel aga nimetatu ei vähenda kuidagi andmesubjekti enda kohustusi ja vastutust teiste ees.

6. Kas COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord muudab automaatselt sõlmitud lepingut? Millal on tegemist vääramatu jõu olukorraga?

Eestis väljakuulutatud eriolukord ei muuda automaatselt eraõiguslikke lepinguid. Üldreeglina vajab lepingutingimuste muutmine (sh hinna muutmine, täitmise tähtaja muutmine) mõlema lepingupoole nõusolekut.

Tavaliselt on lepingutes kokku lepitud vääramatu jõu sisu ehk mida pooled käsitlevad asjaoludena, mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes lepingu sõlmimisel ette näha. Riigis väljakuulutatud eriolukorda võidakse käsitleda lepingulistes suhetes vääramatu jõuna, kuna piiratud on mitmeid tegevusalasid.

Vääramatu jõud välistab mõnede õiguskaitsevahendite kasutamise, eeskätt viiviste ja kahjuhüvitise nõudmise, kui pool on vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud. Vastutusest vabanemiseks peab olema vahetu seos kohustuse mittetäitmisel ja riigis välja kuulutatud eriolukorral. Samas ei vabasta vääramatu jõud kõigist lepingulistest kohustustest, nt töövõtulepingu puhul ei vabasta vääramatu jõud töövõtjat vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuste eest.

Seaduse järgi võib ka nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist on lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud tõsiselt muutunud ja seetõttu on oluliselt muutunud lepingupoolte kohustuste vahekord – näiteks ühe lepingupoole kulud lepingu täitmisel suurenevad või teiselt lepingupoolelt saadava väärtus väheneb oluliselt. Samas tuleb arvestada, et ainuüksi hinnalangus näiteks turusituatsiooni muutumise või majanduslanguse tõttu ei ole varasema kohtupraktika järgi piisav asjaolu, et nõuda lepingu muutmist. Õigus nõuda lepingu muutmist sõltub poolte vahel otseselt või kaudselt kokkulepitud riskijaotusest, pelgalt äririski realiseerumine ei võimalda ühepoolselt lepingu muutmist nõuda. Seetõttu tasub praeguses eriolukorras asjatundja abiga kaardistada oma õigused ja võimalused.

Kui lepingu täitmine on ettenägematute asjaolude tõttu muutunud võimatuks, tuleks lepingupartnerit viivituseta teavitada. Kindlasti ei tasu unustada, et ühiselt leitav lahendus on parem kui vaidlus.

7. Kas väljakuulutatud eriolukord muudab midagi kohtupidamises?

Eesti on õigusriik ja õigusemõistmine jätkub ka eriolukorra ajal. Isikud saavad jätkuvalt pöörduda uute vaidlustega kohtusse ja pooleliolevaid asju menetletakse edasi. Seega ei ole riigis väljakuulutatud eriolukord takistuseks oma nõuete maksma panekul.

Et vältida koroonaviiruse levikut, menetletakse kohtuasju võimalusel kirjalikult. Samas on pooltel endiselt õigus soovida ka kohtuistungit, kui see on nende hinnangul tarvilik asja õigeks lahendamiseks ja seaduse järgi on kirjalikuks menetluseks vaja poolte nõusolekut. Sel juhul viiakse istungid läbi tehniliste sidelahenduste abil või lükatakse need aega, mil eriolukord on lõppenud.

Isikuid, kellel on haigussümptomeid või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, kohtumajja eriolukorra ajal ei lubata. Kohtu kordnik küsitleb kõiki kohtumajja saabujaid.

Kohtuga suhtlemiseks on palutud kasutada eeskätt e-toimiku süsteemi või e-kirja. Need lahendused on advokaatide igapäevane kanal kohtuga suhtlemiseks ka väljaspool eriolukorda. Seega professionaalse esindaja abil kohtuga suhtlemine on sama sujuv nagu alati.

8. Kuidas korraldada äriühingu juhtorganite tööd (nt pidada üldkoosolekut) eriolukorra tingimustes?

Praegu on varasemast palju relevantsem koosolekute korraldamine elektrooniliselt või nö kirja teel.  Seadus lubab nii osanike, nõukogu kui ka juhatuse otsuseid vastu võtta ka elektrooniliselt hääletades või siis saates otsuse allkirjastamise ringile, kuid elektrooniliste koosolekute kohta peaks olema lubav säte lisatud ka põhikirja. Kõige mõistlikum oleks koosolekud pidada mingis keskkonnas nagu nt https://teams.microsoft.com/_koos koosoleku lindistamisega ning koosoleku raames tehtud otsused üles laadida mingisse turvalisse keskkonda allkirjastamiseks (nt https://www.dokobit.com/et/).

Siinkohal võiks küll arvestada sellega, et kõik allkirjastajad omaksid identifitseerimiseks vajalikke dokumente ning paroole. Juhul kui tegu ei ole vaid Eesti residentide ja e-residentidega siis võib allkirjastamiseks kasutada ka muid platvorme kui Eesti ID-kaardil põhinevat, kuid tuleb lihtsalt järgida seda, kas allkirjastataval tehingul (ka juhtorgani otsus on mitmepoolne tehing) on kohustuslik vorm, mida tuleb järgida (nagu näiteks nõukogu vahetuse puhul otsuse protokollil on notariaalse tõestatuse nõue) või kas otsuse puhul nõuab äriseadustik kelleltki digitaalset allkirja. Enamasti juhtorgani otsuse puhul selline digitaalallkirja nõue puudub (v.a. nt. juhatuse vahetuse puhul on vaja digitaalallkirja). See tähendab, et juhtorgani otsuse võib allkirjastada ka muu elektroonilise allkirja mooduliga kui Eesti digiallkiri – nt https://www.docusign.com/ või https://www.verified.eu/en/features/.

Kiirete, aga oluliste otsuste puhul peaks kindlasti tähele panema, kellele kuulub otsustuspädevus kiire ja vajaliku otsuse teemal. Kui tegu on aktsiaseltsiga on operatiivsetes küsimustes vaja vaadata, millal liigub otsustuspädevus nõukogu kui juhtorgani kätte. Kui tegu on osaühinguga siis võiks juhatus kindlasti maandada oma vastutust sellega, et kutsuda kokku osanike koosolek olulisemate ning majandustegevust oluliselt mõjutavate otsuste tegemiseks ning eriti juhul kui on saabunud või tõenäoliselt saabumas pankrotiseis.

9. Kas notariaalseid tehinguid ja toiminguid saab teostada tavapäraselt?

Riikliku eriolukorra tõttu ning tõkestamaks koroonaviiruse edasist levikut võttis Notarite Koja eestseisus vastu otsuse, millega antakse notaritele volitused rakendada lähinädalatel erimeetmeid vastavalt oma äranägemisele. Seega võib hetkeolukorras mõni notaribüroo olla suletud, tehakse ainult juba varem kokkulepitud ametitoiminguid või võimaldatakse ka uusi toiminguid kokku leppida. Kindlasti ei ole soovitatav notaribüroosse kokku leppimata kohale minna. Kõikide notarite kontaktid on kättesaadavad Notarite Koja kodulehel. Kui teil on mõnes notaribüroos ka juba tehing kokku lepitud, siis tuleks enne telefoni või e-maili teel kontrollida kas notaribüroos kokkulepitud tehing ikka toimub. Kui notaribüroos töö jätkub, võib konkreetne notar kehtestada klientide ja töötajate ohutuse tagamiseks muid erimeetmeid. Enne kokkulepitud toiminguks kohale minemist tasuks täpsustada, kas lisaks tehinguosalistele, on lubatud kaasa tulla õigusnõustajal, maakleril või mõnel muul isikul, kelle osalemist te ise vajalikuks peate, kuid kes ise ei ole tehinguosaline. Nakatumisriskide vähendamiseks võidakse notaribüroosse sisenemist võimaldada vaid tehinguosalistele. Kindlasti ei ole lubatud notaribüroosse ilmuda haigusetunnustega või nakatunud isikutel.

10. Kas notariaalse toimingu või tehingu teostamiseks on mingeid alternatiive?

Kui te ei saa notaribüroosse minna, siis tasuks mõelda, kas soovitud notariaalsele tehingule on muid alternatiive. Näiteks on vormi poolest notariaalset kinnitamist vajavaid tahteavaldusi võimalik teha digiallkirjastatult, väärtpaberite registris registreeritud osaühingu osaga tehtavaid tehingud ei pea olema notariaalselt tõestatud, notariaalse testamendi asemel saab teha ka koduse testamendi. Selliste võimaluste hindamiseks ja konkreetse dokumendi koostamiseks on soovitatav kasutada advokaadi abi, et tagada toimingu kehtivus. Välismaal viibides on võimalik olenevalt riigist ka välisriigi notaril tõestada või kinnitada volikirju ja registrile saadetavaid avaldusi, mis on vaja enamasti apostille’iga kinnitada. Eestis on juurutamises kaugtõestamine, kuid selle rakendus on hetkel piiratud. Sellise võimaluse olemasolu tuleks kindlasti eelnevalt konkreetse notariga välja selgitada ja kokku leppida.

Notariaalse toimingu puhul selgitab notar välja tehinguosalise tegeliku tahte, nõustab, pakub alternatiive, selgitab õiguslikke tagajärgi ja koostab tõestatava dokumendi ise. Selliselt tagatakse tehingu kehtivus ja vastavus tehinguosalise tegelikule tahtele sõltumatu notari poolt. Kui soovitud notariaalse toimingu asemel kasutada mõnda muud alternatiivset vormi või välisriigi notari poolt tõestamist/kinnitamist, siis tuleb pooltel endal veenduda sellise tehingu sisulises ja vormilises kehtivuses. Välisriigi notar ei tunne Eesti õigust ja ei saa tõestatava/kinnitatava volikirja või muu dokumendi sisulist ja vormilist sobivust hinnata. Seega tasub alternatiivsete võimaluste olemasolu kindlaks tegemiseks kui ka dokumentide koostamiseks kasutada professionaalset õigusabi.

11. Kas ma FIE-na saan midagi teha enda maksukoormuse vähendamiseks?

Äriseadustiku § 3 lg 3 kohaselt on FIE-del võimalus oma tegevuse ajutiseks ühekordseks peatamiseks. Tegevuse peatamine annab FIE-le eelise, et peatamise perioodil pole tal kohustust maksta tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Samas ei saa tegevuse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha arvata ning FIE-le tegevuse peatamise perioodil laekuvad tulud loetakse samas siiski ettevõtlustuluks.

Oluline nüanss FIE tegevuse peatamise juures on asjaolu, et kahe kuu möödumisel tegevuse peatamisest peatub ka FIE ravikindlustuskaitse. Seega - kui tegevuse peatumise periood on pikem kui kaks kuud, peaks FIE silmas pidama, et tal oleks mõni muu võimalus kindlustuskaitset saada, näiteks töötajana või töötuna.

Lisaks sellele, et FIE-l on võimalus enda tegevus vajadusel peatada, tasub riik eriolukorraga seoses kõikide FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed ise, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. Selleks ei ole tegevuse peatamise avaldust vaja esitada, vaid see toimub automaatselt. Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE ettemaksukontole. Juhul, kui FIE on avansilise makse ise tasunud, siis antakse talle võimalus seda raha kasutada mõne teise maksukohustuse katmiseks või küsida see raha oma pangakontole.

Nii FIE-dele kui ka kõigile teistele maksumaksjatele ei määrata 1. märtsist kuni 1. maini 2020 maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule ka hiljem tasuda. Seejuures ei tohi unustada, et ka eriolukorra ajal tuleb  maksudeklaratsioonid tähtaegselt esitada ja võimalusel ka  õigeaegselt makse tasuda.

12. Kas välismaalased võivad Eestis edasi töötada?

Välismaalased, kes olid 12.03.2020 seisuga Eestis seaduslikult ja kelle töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Selle eelduseks on, et neil on Eestis olemas tööandja, kes seda soovib ja kes nende lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis uuesti registreerib. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Neid tähtaegu pikendada ei saa. Seega peab tööandaja olema tähelepanelik, et kõik töötajad oleks registreeritud ning tähtajad ei oleks ületatud. Politsei- ja Piirivalveamet jätkas 19.03.2020 lühiajalise töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmist ja menetlemist.

Politsei ja Piirivalveamet soovitab välismaalastel, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks, kuid kellel ei ole enam Eestis tööd, esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab.

Infot välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise kohta leiab ka PPA kodulehelt:

eesti keeles https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/valismaalaste-eestis-viibimine-ja-tootamine, 

inglise keeles https://www.politsei.ee/en/instructions/emergency-situation/foreigners-right-to-stay-and-work-in-estonia,

vene keeles https://www.politsei.ee/ru/instruktsii/soobshchenie-o-chrezvychaynom-polozhenii/prebivanie-i-rabota-inostrantsa-v-estonii.

13. Töötukassa kaudu makstava ajutise töötasu hüvitise tingimused

Tagamaks töötajatele sissetulek ning aitamaks tööandjatel ajutised raskused üle elada, on Vabariigi Valitsus 23.03.2020 jõustunud määrusega kehtestanud Töötukassa kaudu ajutise töötasu hüvitise.

Juhul kui teil on küsimusi hüvitise saamise eeltingimuste täitmise osas, palume pöörduda: tallinn@njordlaw.ee.

Hüvitise põhitingimused on järgmised

  • Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on eriolukorrast tulenevalt oluliselt häiritud.
  • Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
  1. tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuuga;
  2. tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
  3. tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani.
  • Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab töötajale töötasu maksma vähemalt 150 eurot.
  • Töötukassa tasub maksud hüvitiselt (seda käsitletakse palgana) ning tööandja töötasult.
  • Hüvitise saamiseks tuleb eriolukorra töötasu miinimum tööandja poolt välja maksta, ja seejärel esitada 5 kalendripäeva jooksul avaldus hüvitise Eraldi avaldus esitatakse iga kalendrikuu kohta.
  • Hüvitist makstakse perioodi 1. märts 2020. a kuni 31. mai 2020. a eest, kuid mitte rohkem kui kahe kalendrikuu eest, millal tingimused olid täidetud.

Töötukassa selgitused on leitavad siin: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Vabariigi Valitsuse määrus on leitav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/120032020002?fbclid=IwAR2mrERLT4jYUIREEHtnqkJQpanv7Wcal56gYcrXkPUhVeBMPYpgGiMB1Fc

14. Mida teha siis kui riiklik abipakett pikemas perspektiivis ei aita? Milline on plaan B ja C?

Kindlasti tasub täna kriitiliselt läbi mõelda olukorra, mis võib valitseda peale riikliku toetusmeetme lõppemist. Kas olemasolevaid lepingulisi kohustusi on võimalik täita ka peale abipaketi lõppemist? Kas ja kui suures mahus töö jätkub ning kui palju töötajaid on selleks vaja? Kindlasti ei ole välistatud teatud töökohtade koondamine vähemalt teatud perioodiks.

Viimased uudised

Kuidas sõlmida osaühingu osa müügilepingut eriolukorras?

Eriolukorrad ei tohiks äritegevust ja tehingute tegemist täielikult halvata – äritegevus ja tehingud on majanduse elus hoidmiseks hädavajalikud. Võimalik, et tehingu tegemine on juba ammu enne eriolukorra kehtestamist kokku lepitud ja pooled ei soovi seda edasi lükata. Seega ei tohi tehingute tegemine muutuda võimatuks ning on näha, et notaribürood on eriolukorraga kiiresti kohanemas.

Kas välismaalased võivad Eestis edasi töötada?

Välismaalased, kes olid 12.03.2020 seisuga Eestis seaduslikult ja kelle töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Selle eelduseks on, et neil on Eestis olemas tööandja, kes seda soovib ja kes nende lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis uuesti registreerib.

Liitu uudiskirjaga

Jagame lahkelt oma teadmisi ka sinuga.

Liitu uudiskirjaga siin!