Uudised

Ehitusvaidluse tulemuse võib otsustada hoone vastavus standardi nõuetele

Viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ehitusmahtude taustal on jätkuvalt aktuaalsed hoonete ehituskvaliteeti puudutavad vaidlused. Harvad ei ole juhud, kus eluaseme või äripinna soetajat hakkab alles sissekolimise järgselt häirima mõni hoone ehituslik iseärasus või hoonega seotud probleem. Omaette küsimus on, kas selline iseärasus või probleem on käsitletav hoone kvaliteedinõuetele mittevastavusena ehk teisisõnu puudusena, mis võiks anda alust müüja vastu nõuete esitamiseks.

Ostja ja müüja jaoks on tähtis meeles pidada, et hoone nõuetekohase kvaliteedi hindamise aluseks võib müügilepingu või ehitusprojekti kõrval olla ka mõni asjakohane tehniline standard. Näiteks Eesti elamuarenduse kontekstis saame eelkõige rääkida Eesti Standardikeskuse standarditest. Sellised standardid hõlmavad laia spektrit kõikvõimalikest ehitustehnilistest nõuetest. Kehtivad standardid näevad näiteks ette konkreetsed nõuded elamu heliisolatsioonile ja kaitsele müra eest, siseõhu suhtelise õhuniiskuse tasemele, aga ka parkimiskohtade minimaalsetele mõõtmetele.

Hiljuti Harju Maakohtus jõustunud kohtuotsusega lõppenud ehitusvaidlus kinnitas veelkord, et elamu kvaliteedi osas erikokkuleppe puudumise korral on standardid elamu nõuetekohase kvaliteedi hindamisel esmatähtsad.

Kõnealuses vaidluses tugines müüja muuhulgas väitele, et ostja poolt viidatud standard ei olnud korterelamu projekteerimisel ja ehitamisel kohustuslik, vaid standardi sisust tulenevalt oli selle järgimine üksnes soovituslik. Kohus sellega ei nõustunud. Kohus märkis, et kuna müüja ja ostja ei ole kvaliteedi osas eraldi kokku leppinud, tuleb nõutava kvaliteedi hindamisel lähtuda standardi nõuetest. Seda sõltumata sellest, kas standard on kehtestatud üksnes soovituslikuna või mitte.

Kohtuasi tõi ilmekalt esile standardite tähtsuse ehitise kvaliteedinõuete ja müüja võimaliku vastutuse hindamisel. Tuginedes elamu projekteerimise ajal kehtinud standarditele, tuvastas maakohus, et ostjale müüdud korter ei vastanud nõuetekohasele kvaliteedile. Eelneva alusel järeldas kohus, et müüja vastutab müügilepingu rikkumise eest ning ostjal on õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist ja ostuhinna alandamist.

Seega, isegi kui standard on kehtestatud vaid soovituslikuna, ei tohi selle tähtsust hoone kvaliteedinõuete ja müüja võimaliku vastutuse hindamisel alahinnata.

Soovid rohkem infot?
Planeering

Planeeringu kehtestamise otsuse edasikaebamise tähtaja arvestamise erisustest Riigikohtu hiljutise otsuse valguses

Seadusemuudatus: ehitussektor

Seadusemuudatus: ehitussektori töötajad saavad lisakaitse, ehitustööde peatöövõtja vastutus suureneb

kinnisvara

Mida kinnisasja pärimisel ja päritud kinnistuga tehingute tegemisel silmas pidada

planeerimine

Hiilivad muutused seiskavad arendused ja muudavad kinnisvarasse investeerimise ettearvamatuks

Force Majeure

Vääramatu jõud Ukraina sõja kontekstis – millal saab ettevõtja sellele tugineda?

üüritulu

Käibel põhinev üür: kas sellest võidab üürnik või üürileandja?

rohemärgis

Hoone rohemärgis: kaasaegsed väärtused ja õiguslikud aspektid

construction site

Kust jookseb ehitaja vastutuse piir, kui tellija annab ehitajale vigaseid juhiseid?

Notary

Notariaalne kaugtõestamine on tulnud, et jääda

kinnisvara

Kinnisasja ost looduskaitse meelevallas

crowdfunding

Ühisrahastusteenuste loakohustus hakkab kehtima 10. novembrist 2022.a.

rental

Kas üürivaldkonna seadusemuudatused on liialt üürileandja kasuks kaldu?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

NJORD Estonia: Purchasing real estate with a smart contract – a possibility or a pipedream?

Kinnisvara omandamine nutilepinguga – kas rakendatav või soovunelm?

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Õiguslikud riskid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisel ehitussektoris

Ehituse maksumuse prognoosimatu kasv – kas alus ehituslepingu muutmiseks?

Ehitusvaidluse tulemuse võib otsustada hoone vastavus standardi nõuetele

Arendustegevusega tuleb alustada senisest põhjalikumalt

Kas majutuse pakkumine Airbnb kaudu on seaduslik?

Mida tähendab kinnisvara müük tingimusel „as is“?

Kinnisvaratehingute tegemine plokiahela tehnoloogia abil

Kas ehitisel on garantii või mitte?

4 viga, mida tehakse kinnisasja üürilepingu sõlmimisel

Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine

Tähtajalise üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saab nõuda hüvitist!

Kas mitteresidendist pärandvara müüja peab omandireformi käigus tagastatud Eestis asuva kinnisasja eest tasuma ka Eestis tulumaksu?

Aitame teil leida parima lahenduse