Huvitaval kombel andis Riigikohus näpunäiteid ka seadusandjale, sest olenemata praegusest otsusest, ei pea Riigikohus hetke regulatsiooni piisavaks. Riigikohtu jaoks ei ole sobiv, et regulatsioon ei võta hoolsusmeetmete kohaldamisel arvesse alternatiivsete maksevahendite, nagu bitcoin, eripärasid, mistõttu võivad hetkel kehtivad nõuded olla ebaproportsionaalsed. Riigikohus leiab, et hoolsusmeetmete kohaldamisel ei ole arvestatud bitcoini mõju isikusamasuse tuvastamisele, andmete kogumisele ja talletamisele ning turvameetmete kohaldamisele füüsilisest isikust alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujatele. Sellega Riigikohus vihjab, et nõuded bitcoin kauplejatele on kehtiva seaduse alusel ehk liiga karmid, kuid otseselt bitcoini vahendaja poole Riigikohus viidatud lahendis ei asunud. Viimase punkti puhul on ka huvitav, et mittetulundusühingutele ja sihtasutustele samasuguseid nõudeid ei kohaldata.
Riigikohus andis seega tänase otsusega selge signaali seadusandjale, et bitcoinidega kauplemine vajab täpsemat reguleerimist ning kehtiva regulatsiooniga võrreldes rohkem paindlikkust, et krüptorahaärid meie e-riigi majandusele siiski hästi mõjuks.
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-75-15
