20.03.2020

Uudised

COVID-19: äritegevus pärast eriolukorda

COVID-19 related legal Q&A’s in English read HERE

Kuigi eriolukord on ametlikult läbi saanud, võtab olukorra normaliseerumine veel aega. On vägagi tõenäoline, et mõned asjad ei muutu kunagi endiseks ja kõik peavad kohanema uue äritegemise viisiga.

Koondasime siia korduvate küsimuste loetelu, mis võiks olla abiks kriisijärgses reaalsuses navigeerimisel. Ei leidnud oma küsimusele vastust? Kirjuta meile aadressil tallinn@njordlaw.ee.

NJORD Advokaadibüroo aitab oma klientidel kõigi alltoodud teemade osas parimaid lahendusi leida.

1. Millised finantsilised ja majanduslikud toetusmeetmed on sinu ettevõttele saadaval Balti riikides ja Poolas?

COVID-19 kriisi mõju majandusele on olnud ilmne. Rahvusvahelistele ettevõtetele on see eriti rängalt mõjunud ning on kasulik teada, kuhu abi saamiseks pöörduda.

NJORD Law Firm bürood Eestis, Lätis ja Leedus, koostöös Penteris Law Firm bürooga Poolas, on koostanud ülevaate põhilistest finantsilistest ja majanduslikest toetusmeetmetest, mida valitsused ja asutused Balti riikides ja Poolas seoses COVID-19 pandeemiaga kehtestanud on. Tasub meeles pidada, et mõned meetmed on alles ettevalmistusfaasis ning regulatsioonid muutuvad kiiresti.

Võta ühendust, kui soovid lähemalt saadaolevate toetusmeetmete üle nõu pidada:

NJORD Eesti: tegevjuht Silja Elunurm

NJORD Läti: partner Sergei Petrov

NJORD Leedu: partner Laimonas Markauskas

PENTERIS (Poola): vandeadvokaat Piotr Bobrowski, piotr.bobrowski@penteris.com, +48 606 969 422 ja vandeadvokaat Kamil Stelmach, kamil.stelmach@penteris.com, +48 608 167 554

2. Kui ettevõttes seni kaugtööd ei rakendatud, siis kuidas tuleb tööandjal käituda?

Tööandja võib paluda töötajatel teha tööd kodus, kuid see on sisuliselt võimalik ainult kokkuleppel töötajaga. Juhul, kui töötaja on olnud kokkupuutes nakatunud isikuga või saabunud tagasi välisriigist, siis saab tööandja kodus töötamist nõuda. Rõhutada tuleb, et juhul, kui kaugtöö korral ei toimu tööaja vähendamist, siis ei saa tööandja vähendada töötasu või keelduda palga maksmisest.  Haigestunud isikul võib tööandja loomulikult piirata töökohale tulemist ning taoline isik peab vormistama töövõimetuslehe vastavalt kehtivale korrale. Tööandjad peaksid töötajaid teavitama, et töövõimetusleht võidakse töötajale väljastada ka juhul, kui töötajal on olnud koroonaviirusega nakatanud isikuga otsene kokkupuude.

Selleks, et kaugtöö tegemisest oleks kasu nii tööandjale kui töötajale, soovitame kindlasti üle vaadata järgmised olulised teemad:

  • milliseid kommunikatsioonivahendeid on lubatud kasutada (turvariskide maandamine);
  • kuidas tuleb hoida tööandja vara (sülearvuti, dokumendid jne);
  • töötaja kättesaadavus tööandjale (mis ajal ja millise kommunikatsiooni vahendi abil);
  • tööajaarvestus (näiteks töötaja täidab igapäevaselt vastavat kliendihaldusprogrammi);
  • tööandja ärisaladuse kaitse (dokumentide hoidmine) jne;
  • töötaja on kohustatud hoidma tööandjale kuuluvaid andmekandjaid selliselt, et nendes sisalduvad isikuandmed ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele (andmekaitse).

3. Mida teha töösuhete säilitamiseks vähenenud töömahtude korral?

Töölepingu seadus annab ettevõtjale mitmeid erinevaid võimalusi praeguses olukorras tegutsemiseks. Oluline on aktiivne ja inimlik suhtlus töötajatega erinevate lahenduste otsimiseks ja rakendamiseks ja seeläbi tööandja poolse informeerimiskohustuse täitmine. Kuna eriolukord on kõigi jaoks ootamatu, soovitame töötajale selgitada erinevaid võimalusi ning kindlasti anda töötajale võimaluse küsimuste küsimiseks ning vajadusel konsulteerimiseks pereliikmetega. Näiteks on kokkuleppeliselt võimalik rakendada töötajate põhipuhkust. Lapsevanemad saab kokkuleppel vormistada lapsepuhkusele, eriti olukorras, kus vajalik on kooli- või lasteaiaealiste laste eest hoolitsemine. Töötaja ja tööandja kokkuleppel on võimalik ajutiselt rakendada tööaja vähendamist ning sellele vastavalt ka töötasu vähendamist.

Ühepoolse võimalusena näeb töölepingu seaduse ette tööandja poolse töötaja töötasu vähendamise kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul siis, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt (mis on tingitud näiteks koroonaviirusest) anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (584 eurot kuus ja 3,48 eurot tunnis). Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Selline olukord võib hetkel esineda ennekõike turismi, teeninduse, kultuuri jmt sektorites, milliste tegevus on selgelt eriolukorra piirangutega kaetud. Sellise võimaluse kasutamiseks on ette nähtud kindel kord, mida tuleb järgida. Kui töötaja ei soovi töötasu ja tööaja vähendamisega kaasa minna, on tal õigus tööleping 5-päevalise etteteavitamise üles öelda.

4. Kuidas saan tööandjana oma töötajad anda nn renditööle teise ettevõttesse?

Juhul kui ettevõtte enda tegevus- või tootmismahud on vähenenud (nt teenindus-, kultuuri-, majutus- või toitlustussektor), siis võib tekkida vajadus ettevõtte majandusolukorra stabiliseerimiseks sõlmida kokkulepe ettevõtte töötajate andmiseks teise ettevõtte käsutusse (nn renditöö mudeli rakendamine). Esmalt tuleb kindlasti mõista, et taoline mudel on võimalik ainult kokkuleppel töötajaga. Sisuliselt on taolises olukorras tegemist teenuse osutamise lepinguga ettevõtete vahel, milles sätestatakse tööjõu kasutamise tingimused, mahud, ettevõtete vahelised tasud jne. Töötaja peab aga oma nn põhitöökohast saama tema töölepingus kokkulepitud töötasu.

5. Mida teha kui töötajad peavad päeval laste eest hoolitsema, kuid samas tuleb ka tööülesandeid täita?

Olukord, kus töötajad on samaaegselt ka lapsevanemad vajab kindlasti tööandja poolset mõistlikku suhtumist. Kindlasti on lapsevanematest töötajatel vajalik aidata lapsi e-õppimisega ning toitlustamisega. Paljudel elualadel võib see tähendada vajadust muuta tööülesannete täimise tööaega. Seega tuleks üle vaadata ja vajadusel muuta vastavad punktid töölepingus. Võimalik on seda teha aga ainult kokkuleppel töötajaga. Soovitame sellise tööaja muudatuse fikseerida tähtajalisena, kehtimaks kuni eriolukorra lõpuni.

6. Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tervisega seonduvat informatsiooni (nt koroonaviirusesse nakatumise kohta?)

GDPR ei välista kuidagi rahvatervise või töökeskkonna ohutuse tagamist. Rahvatervist ja tööohutusega soetud kohustusi tuleb järgida. Eesti töölepingu seaduses on selgelt reguleeritud, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS § 15 lg 2 p 5). Teisalt on ka tööandjal kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Nende kahe sätte valguses on ühest küljest töötajal kohustus võtta tarvitusele meetmed, mis takistavad nakkushaiguse levikut (haiguspäevad, puhkus, kaugtöö jne). Teisalt peab tööandja olema võimeline tagama töökollektiivi ohutuse. See hõlmab endast viirushaiguste leviku takistamiseks vajalike meetmete rakendamist (kaitsevahendid, töölt eemal viibimise võimaldamine erinevatel alustel).

Märkida tuleb, et GDPR ei välista nõuete esitamiseks vajalike (tervise)andmete töötlemist ega sea muud moodi kolmandate isikute elu ja tervist andmesubjekti õigustest kõrgemale. Andmesubjekti andmete töötlemine teiste isikute poolt peab toimuma sätestatud alustel aga nimetatu ei vähenda kuidagi andmesubjekti enda kohustusi ja vastutust teiste ees.

7. Kas eriolukord muudab sõlmitud lepingut automaatselt? Millal on tegemist vääramatu jõu olukorraga?

Eestis väljakuulutatud eriolukord automaatselt eraõiguslikke lepinguid ei muuda. Üldreeglina vajab lepingutingimuste muutmine (sh hinna muutmine, täitmise tähtaja muutmine) mõlema lepingupoole nõusolekut.

Tavaliselt on lepingutes kokku lepitud vääramatu jõu sisu ehk mida pooled käsitlevad asjaoludena, mida nad ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes lepingu sõlmimisel ette näha. Riigis väljakuulutatud eriolukorda võidakse käsitleda lepingulistes suhetes vääramatu jõuna, kuna piiratud on mitmeid tegevusalasid.

Vääramatu jõud välistab mõnede õiguskaitsevahendite kasutamise, eeskätt viiviste ja kahjuhüvitise nõudmise, kui pool on vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud. Vastutusest vabanemiseks peab olema vahetu seos kohustuse mittetäitmisel ja riigis välja kuulutatud eriolukorral. Samas ei vabasta vääramatu jõud kõigist lepingulistest kohustustest, nt töövõtulepingu puhul ei vabasta vääramatu jõud töövõtjat vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuste eest.

Seaduse järgi võib ka nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist on lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud tõsiselt muutunud ja seetõttu on oluliselt muutunud lepingupoolte kohustuste vahekord – näiteks ühe lepingupoole kulud lepingu täitmisel suurenevad või teiselt lepingupoolelt saadava väärtus väheneb oluliselt. Samas tuleb arvestada, et ainuüksi hinnalangus näiteks turusituatsiooni muutumise või majanduslanguse tõttu ei ole varasema kohtupraktika järgi piisav asjaolu, et nõuda lepingu muutmist. Õigus nõuda lepingu muutmist sõltub poolte vahel otseselt või kaudselt kokkulepitud riskijaotusest, pelgalt äririski realiseerumine ei võimalda ühepoolselt lepingu muutmist nõuda. Seetõttu tasub eriolukorras asjatundja abiga kaardistada oma õigused ja võimalused.

Kui lepingu täitmine on ettenägematute asjaolude tõttu muutunud võimatuks, tuleks lepingupartnerit viivituseta teavitada. Kindlasti ei tasu unustada, et ühiselt leitav lahendus on parem kui vaidlus.

8. Kuidas korraldada äriühingu juhtorganite tööd (nt pidada üldkoosolekut) eemalt?

Praegu on varasemast palju relevantsem koosolekute korraldamine elektrooniliselt või n-ö kirja teel. Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse tehti muudatusi, et anda võimalus pidada täielikult elektroonilisi koosolekuid nii osaühingutes kui ka aktsiaseltsides. Seadus lubab nüüd nii osanike, nõukogu kui ka juhatuse otsuseid vastu võtta ka elektrooniliselt hääletades. Kõige mõistlikum oleks koosolekud pidada mingis keskkonnas nagu nt https://teams.microsoft.com/_koos koosoleku lindistamisega ning koosoleku raames tehtud otsused üles laadida mingisse turvalisse keskkonda allkirjastamiseks (nt https://www.dokobit.com/et/).

Siinkohal võiks küll arvestada sellega, et kõik allkirjastajad omaksid identifitseerimiseks vajalikke dokumente ning paroole. Juhul kui tegu ei ole vaid Eesti residentide ja e-residentidega siis võib allkirjastamiseks kasutada ka muid platvorme kui Eesti ID-kaardil põhinevat, kuid tuleb lihtsalt järgida seda, kas allkirjastataval tehingul (ka juhtorgani otsus on mitmepoolne tehing) on kohustuslik vorm, mida tuleb järgida (nagu näiteks nõukogu vahetuse puhul otsuse protokollil on notariaalse tõestatuse nõue) või kas otsuse puhul nõuab äriseadustik kelleltki digitaalset allkirja. Enamasti juhtorgani otsuse puhul selline digitaalallkirja nõue puudub (v.a. nt. juhatuse vahetuse puhul on vaja digitaalallkirja). See tähendab, et juhtorgani otsuse võib allkirjastada ka muu elektroonilise allkirja mooduliga kui Eesti digiallkiri – nt https://www.docusign.com/ või https://www.verified.eu/en/features/.

Kiirete, aga oluliste otsuste puhul peaks kindlasti tähele panema, kellele kuulub otsustuspädevus kiire ja vajaliku otsuse teemal. Kui tegu on aktsiaseltsiga on operatiivsetes küsimustes vaja vaadata, millal liigub otsustuspädevus nõukogu kui juhtorgani kätte. Kui tegu on osaühinguga siis võiks juhatus kindlasti maandada oma vastutust sellega, et kutsuda kokku osanike koosolek olulisemate ning majandustegevust oluliselt mõjutavate otsuste tegemiseks ning eriti juhul kui on saabunud või tõenäoliselt saabumas pankrotiseis.

9. Muudatused notariaalsete tehingute ja toimingute protseduurides

Vaid lühikest aega enne eriolukorra kehtestamist alustas Notarite Koda pilootprojektiga, mis võimaldas mõnes Eesti välisesinduses viibides Eesti Vabariigi ID-kaardi, Mobiili-ID või e-residendi digi-ID olemasolul taotleda Eesti notarilt notariaaltoimingu tegemist kaugtõestamise teel. Justiitsministri määruse jõustumisega laienesid kaugtõestamise võimalused oluliselt ja alates 06.04 2020 on võimalik kaugtõestamise teel teha kõiki notariaalseid tehinguid, välja arvatud abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielu- ja abielulahutuse kande tegemine. Kaugtõestamises osaleja võib viibida nii Eestis kui välismaal. Tehingu tegemiseks kaugtõestamise teel tuleb konkreetse notariga kokku leppida, kuna selline tõestamisvorm on notari jaoks eelkõige võimalus ja mitte kohustus. Lisaks kehtivale Eesti Vabariigi ID-kaardile, Mobiili-ID-le või e-residendi digi-ID-le peab tehingus osalejal olema selleks reaalne tehniline võimekus kaamera ja mikrofoni teel notariga tõrgeteta suhelda. Kui videosilla teel loodud ühendus ei ole tehingu tõestamiseks piisav, võib notar tehingu katkestada. Kaugtõestamise korral allkirjastab tehingus osaleja notariaalakti digitaalselt, notariga suhtlus toimub läbi videosilla ning notar ei viibi tehinguosalistega samas ruumis. Muus osas ei erine kaugtõestamine tavatõestamisest.

10. Kas notariaalse toimingu või tehingu teostamiseks on mingeid alternatiive?

Kui te ei saa notaribüroosse minna ning teil ei ole võimalik osaleda ka kaugtõestamisel, siis tasuks mõelda, kas soovitud notariaalsele tehingule on muid alternatiive. Näiteks on vormi poolest notariaalset kinnitamist vajavaid tahteavaldusi võimalik teha digiallkirjastatult, väärtpaberite registris registreeritud osaühingu osaga tehtavaid tehingud ei pea olema notariaalselt tõestatud, notariaalse testamendi asemel saab teha ka koduse testamendi. Selliste võimaluste hindamiseks ja konkreetse dokumendi koostamiseks on soovitatav kasutada advokaadi abi, et tagada toimingu kehtivus. Välismaal viibides on võimalik olenevalt riigist ka välisriigi notaril tõestada või kinnitada volikirju ja registrile saadetavaid avaldusi, mis on vaja enamasti apostille’iga kinnitada.

Notariaalse toimingu puhul selgitab notar välja tehinguosalise tegeliku tahte, nõustab, pakub alternatiive, selgitab õiguslikke tagajärgi ja koostab tõestatava dokumendi ise. Selliselt tagatakse tehingu kehtivus ja vastavus tehinguosalise tegelikule tahtele sõltumatu notari poolt. Kui soovitud notariaalse toimingu asemel kasutada mõnda muud alternatiivset vormi või välisriigi notari poolt tõestamist/kinnitamist, siis tuleb pooltel endal veenduda sellise tehingu sisulises ja vormilises kehtivuses. Välisriigi notar ei tunne Eesti õigust ja ei saa tõestatava/kinnitatava volikirja või muu dokumendi sisulist ja vormilist sobivust hinnata. Seega tasub alternatiivsete võimaluste olemasolu kindlaks tegemiseks kui ka dokumentide koostamiseks kasutada professionaalset õigusabi.

11. Kas välismaalased võivad Eestis edasi töötada?

Välismaalased, kes olid 12.03.2020 seisuga Eestis seaduslikult ja kelle töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Selle eelduseks on, et neil on Eestis olemas tööandja, kes seda soovib ja kes nende lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis uuesti registreerib. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Neid tähtaegu pikendada ei saa. Seega peab tööandaja olema tähelepanelik, et kõik töötajad oleks registreeritud ning tähtajad ei oleks ületatud.

Infot välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise kohta leiab ka PPA kodulehelt:

eesti keeles https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/valismaalaste-eestis-viibimine-ja-tootamine, 

inglise keeles https://www.politsei.ee/en/instructions/emergency-situation/foreigners-right-to-stay-and-work-in-estonia,

vene keeles https://www.politsei.ee/ru/instruktsii/soobshchenie-o-chrezvychaynom-polozhenii/prebivanie-i-rabota-inostrantsa-v-estonii.

12. Mida teha, kui riiklik abipakett pikemas perspektiivis ei aita? Millised on plaan B ja C?

Kindlasti tasub täna kriitiliselt läbi mõelda olukord, mis võib valitseda peale riikliku toetusmeetme lõppemist. Kas olemasolevaid lepingulisi kohustusi on võimalik täita ka pärast abipaketi lõppemist? Kas ja kui suures mahus töö jätkub ning kui palju töötajaid on selleks vaja? Kindlasti ei ole välistatud teatud töökohtade koondamine vähemalt teatud perioodiks.

13. Kas saneerimine võiks finantsraskustes olevatele ettevõtetele eriolukorra järgselt päästerõngaks olla?

Siinkohal tuleb tähele panna kahte olulist menetluslikku aspekti. Saneerimine on kokku surutud kitsasse ajaraami. Saneerimise alustamisest kuni saneerimiskava kohtule esitamiseni on aega 60 päeva. Sellel ajal tuleb ka läbi viia võlausaldajatega hääletamine saneerimiskava üle. Sisuliselt on seega saneerimisnõustajal saneerimise alustamisest kuu aega, et saneerimiskava kokku panna. Siis läheb see võlausaldajatele otsustamiseks ja sisuliselt seda kava enam muuta ei ole võimalik. Kui toome selle kitsa ajaraami tänase konteksti, ajahetke, kus tervishoiukriisist oleme väljumas, kuid ega me täpselt ei tea, mis saab paari kuu pärast ja oletame, et saneerimine algatatakse praegu - siis kuu aja pärast ei pruugi veel olla selge, millal äri normaalselt uuesti käima saab, me ei tea, kuidas näiteks lõdvenevad reisipiirangud, mis puudutab just selgelt turismisektorit, aga ka toitlustussektorit. Seega on äärmiselt keeruline saneerimiskavasse objektiivselt midagi kirjutada või võlausaldajatele mingeid lubadusi anda. Saab ainult spekuleerida, kas ja kuidas äritegevus taastub ning kuidas nõuete täitmine toimuma hakkab. Samas muidugi on täna parem seis kui tervishoiukriisi tipphetkel. Seega täna võiks hakata mõtisklema saneerimise teostamise peale.

Teiseks - saneerimismenetluses saab ümber kujundada nõudeid, mis olid tekkinud saneerimismenetluse algatamise hetkeks. Saneerimismenetluse algatamisel teavitatakse võlausaldajaid saneerimisteatega, kus peab olema kirjas ka nõude suurus menetluse algatamise hetkel, hiljem saavad saneerimisse kaasatud võlausaldajad selle summa alusel saneerimiskava osas hääletada. Sisuliselt fikseeritakse saneerimisteatega nõude suurus, mida saab ümber kujundada. Kui aga algatada saneerimismenetlus tänasel päeval sellises sektoris, kus turu ja käibe taastumine on täiesti ebaselge on ilmne, et tekib jooksvalt veel juurde nõudeid, mille täitmine ettevõttele üle jõu käib. Kui aga ei saa saneerimisele allutada kõiki nõudeid, mis ettevõttel taolise kriisi ajal tekivad, siis on tegemist pooliku lahendusega, sest osad nõuded jäävad saneerimiskavast paratamatult välja. Mida lähemale me jõuame vastava ettevõtte turu mingigi taastumise prognoosi juurde, seda selgemaks pilt muutub. Samas võimatu on täna veel ennustada, mis toimub näiteks suve teises pooles turismisektoris või toitlustus-ja majutussektoris. Tuleb arvestada, et küsimus ei ole ainult siseriiklikes piirangutes, arvestada tuleb kõikide teiste riikide strateegiatega eriolukorrast väljumiseks - mis valdkonnad avatakse, mis sektorid avatakse, mis osas jäävad kehtima liikumis- või tegutsemispiirangud jne.

Viimased uudised

Mida silmas pidada kui sinu äritegevusele kehtestatakse piirang?

Leviva viiruspuhangu tõkestamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsustanud kriitilisemates maakondades piirata alkohoolsete jookide jaemüügi õigust. Alkohoolsete jookite jaemüügi piiramise õigus on Vabariigi Valitsusel riigis tervikuna, PPA-l maakonnas tervikuna ning kohalikul omavalitsusel oma territooriumil tervikuna või konkreetsetes müügikohtades.