08.03.2018

Uudised

Naabrimees ostis drooni!?

Read in ENGLISH

Droonid on kõigile kättesaadavad ning kasulikud abivahendid mitmes eluvaldkonnas. Küll aga tuleb uut tehnoloogiat kasutades olla ettevaatlik, sest sellega kaasnevad mitmed ohutus-, turva- ja privaatsusriskid. Kogenematu droonijuhi poolt juhitud droon võib põhjustada kahju, põrgates kokku mõne isiku või nende varaga. Ühtlasi saab drooni külge kinnitada kaamera, mis võimaldab filmida ja pildistada põhimõtteliselt kõike, rikkudes sellise käitumisega teiste isikute privaatsust. Droonidest tingitud riskide minimaliseerimine on oluline nii drooni lennutaja, müüja kui ka teiste puudutatud isikute jaoks, sest droonide kasutamisele sätestatud reeglite mitteteadmine võib endaga kaasa tuua üpris kopsakaid trahve.

Hetkel ei pea Eestis taotlema drooni käitamiseks Lennuameti ühekordset luba, kui drooni soovitakse lennutada kontrollimata õhuruumis ning madalamal kui 150 meetrit. Kõrgemal kui 150 meetrit, kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis droonide lennutamiseks on tarvis taotleda Lennuameti ühekordne luba. Lennuameti roll droonidega seoses on ainult lennutajate järelevalve ning lubade väljastamine. Seega droonide ostmiseks ja müümiseks eraldi Lennuameti luba vaja ei ole.

Droonide lennutamisel peavad isikute ja nende vara kaitseks olema täidetud mitmed eeldused, eriti juhul, kui neid soovitakse kasutada filmimiseks ning saadud informatsiooni salvestamiseks. Juriidilisel isikul on lubatud avalikus kohas filmida vaid juhul, kui ta on sellest eelnevalt teada andnud. Füüsiline isik võib isiklikul otstarbel filmida ka ilma sellest eelnevalt teavitamata. Isikuandmete töötlus on lubatud vaid puudutatud isiku nõusolekul. Kui filmimise eesmärk on isiku kohta andmete kogumine, siis on drooniga filmimist võimalik käsitleda hoopis eraviisilise jälitustegevusena, mille puhul on tegemist kuriteoga.

Lennutades drooni kellegi teise maa kohal, võib maaomanik sellise tegevuse ära keelata, kui tegevus piirab tema võimalusi kinnisasja kasutamiseks. Küll aga ei saa omanik keelata tema kinnistu kohal hõljuvaid droone lihtsalt põhjusel, et need teda häirivad. Vajadusel võib kinnisasja omanik drooni ära ajada või lõhkuda, ületamata seejuures hädakaitse piire. Küll aga pole teise isiku vara lõhkumine õigusvastane vaid juhul, kui see on seotud hädaseisundiga. Seega kui droon lõhutakse ära, aga hädaseisund asja lõhkumiseks puudus, võib taolisele tegevusele järgneda drooni väärtuse ulatuses kahju hüvitamise kohustus, sh kriminaalvastutus.

Selleks, et ennetada drooni käitamisel teisi inimesi, vara või õhusõidukeid ohustavaid juhtumeid, tuleks eelnevalt konsulteerida asjatundjaga. Kuna tarbija esmane kontakt drooni soetamisel on drooni müüjaga, siis on väga oluline, et müüja annaks tarbijatele muuhulgas informatsiooni ka droonide käitamist reguleerivate õigusaktide kohta.

Kui soovid rohkem teavet droonide müüjatele ning kasutajatele esitatud reeglite ja nõuete kohta, võta meiega ühendust.

Viimased uudised

Hankijast õigusemõistja

Alates 1. jaanuarist 2019 kehtivad riigihangete seaduses täiendavad sätted, mis võimaldavad ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu puhul kontrollida ja mõjutada peatöövõtjate kohusetundlikkust alltöövõtjatele maksmisel.

Ehituse maksumuse prognoosimatu kasv – kas alus ehituslepingu muutmiseks?

Ehitustegevus on sageli pikaajaline protsess, mis võib kesta aastaid. Selle ajaperioodi vältel võib meid ümbritsevas majandus- ja poliitilises keskkonnas palju muutuda. Pikemat ajahorisonti hõlmavate ehituslepingute allkirjastamise ajal ei ole seetõttu tihti võimalik ette näha ehitusturul tulevikus aset leidvaid märgilisi arenguid ja muutusi. Sellisteks muutusteks võivad olla näiteks ehitusmaterjalide ja tööjõukulude ettenägematust suurenemisest tingitud ehituse maksumuse kasv ehituslepingu täitmise ajal. Klassikaliselt kannab sellist riski töövõtja.

Liitu uudiskirjaga

Jagame lahkelt oma teadmisi ka sinuga.

Liitu uudiskirjaga siin!