14.02.2019

Uudised

‘Paysera LT’ UAB vs Lietuvos bankas (Leedu Pank)

E-raha institutsioone võib pidada töötajatele palkade maksmiseks kasutatavatele traditsionaalsetele pangasüsteemidele huvitavateks alternatiivideks. Maailmas, kus vabakutselised saavad töötada erinevate tööandjate heaks ning erinevates jurisdiktsioonides, on võimalik maksta palku mis tahes valuutas, olenevalt tööandja asukohast, ja kombineerida erinevaid vahendeid töötaja ühe e-raha kontole.

Hiljutine kaasus, mis pärineb Leedust ning mille kohta tegi otsuse Euroopa Liidu Kohus, loob e-rahaga seotud kohtupraktika[1].

1. Faktid

“Paysera LT” UAB on Leedu Panga poolt e-raha ja makseteenuste pakkumiseks litsentseeritud institutsioon. Leedu Panga järelevalvenõukogu otsustas Payserale teha hoiatuse reeglite rikkumise eest, mis puudutab omavahendite nõuete arvutamist.

Omavahendite nõuete arvutamise reeglid makseteenuste osutamisel erinevad e-raha teenuste osutamisel arvutatud omavahendite reeglitest. Kuigi eksisteerib 3 erinevat meetodit (meetodid A, B ja C), mis hõlmavad mõningast matemaatilist ja raamatupidamislikku tegevust, siis meetod D (e-raha tegevuste jaoks) on lihtsam, sest sellekohaselt moodustab omavahendite osakaal vähemalt 2% keskmisest e-raha jäägist.

Veelgi enam, nagu otsuses öeldud, meetodid A, B ja C vajaksid, et e-raha asutusel oleks rohkem omavahendeid kui meetodi D puhul. See on oluline punkt, sest e-raha asutustele kehtivad kõrgemad aktsiakapitali nõuded kui makseasutustele[2], aga omavahendite nõuded võivad olla madalamad.

2. Küsimused

Leedu kõrgeim halduskohus esitas Euroopa Kohtu eelotsuse kohta kaks küsimust, kumbki suunatud hindamaks, kas kahte spetsiifilist teenust saab lugeda e-raha väljastamisega seotud tegevusteks (mis annab Payserale põhjuse kasutada meetodit D) või kas nad on makseteenused (mis annab õiguse Leedu Panga järelevalvenõukogule ning nõuab omavahendite arvutamisel meetodite A, B või C kasutamist).

Teenus 1 - e-raha lunastamine kolmanda osapoole pangakontole e-raha omaniku taotlusel.

Teenus 2 - e-raha väljastamine ostjale, ostjalt teatud toote või teenuse eest tasu laekumisel.

3. Kohtu otsus/põhjendused

Euroopa Kohtule esitatud teenused on e-raha väljastamisega seotud tegevused ja ei kujuta endast makseteenuseid kui need kaks teenust algatavad e-raha väljastamise või tagasivõtmise ühe maksetehinguga.

Seda, kas teenused algatavad e-raha väljastamise või tagasivõtmise, on Leedu kohtute kindlaks teha, kuna see on tõestatav fakt ning ei ole seaduse tõlgenduse küsimus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on e-rahaga seotud tegevusega, kui teenuses 1 on e-raha lunastamine võrdne raha saatmisega otse kolmanda osapoole pangakontole ilma, et raha e-raha omaniku käest läbi käiks ja teenuses 2 on toote/teenuse eest makse aktsepteerimine võrdne vahendite laekumisega.

 

[1] 16.01.2019 kaasus C-389/17

[2] Nt Lätis ja Eestis sõltub makseasutuste aktsiakapital pakutavatest teenustest ja võib olla vähemalt 20 000 eurot või 125 000 eurot. E-raha asutustele on miinimum aktsiakapitali nõue 350 000 eurot.

Viimased uudised

Eestis käivitati startup’ide andmebaas

Valitsuse poolt algatatud Startup Estonia, mille eesmärgiks on võimendada kohalike startup’ide ökosüsteemi, käivitas Eesti startup’ide andmebaasi (“Andmebaas”), mis sisaldab ligi 1000 startup’i erinevatest ettevõtlussektoritest. Andmebaas koondab andmeid startup sektori, ärimudeli, töötajate, tööhõive maksude ja käibe kohta. Võimalik on ka kitsendada otsingut teatud sektorite või kriteeriumite osas.

2020. aastal jõustunud seadusemuudatused

Uuenev aastanumber toob tavapäraselt kaasa muudatused kehtivates seadustes ning erandiks ei ole siinkohal ka 2020. Toome välja mõned näited ettevõtete jaoks olulistest muudatustest, mis 2020. aastal puudutavad suuresti maksude valdkonda.

Liitu uudiskirjaga

Jagame lahkelt oma teadmisi ka sinuga.

Liitu uudiskirjaga siin!