21.11.2019

Uudised

Tehisintellekti kasutamine dermatoloogias ja nahahoolduses

Üks valdkondi, kus usutavasti on tehisintellektil palju potentsiaali, on dermatoloogia ja nahahooldus. Üle maailma on väljatöötamisel erinevaid tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mille eesmärk on muuta nahahooldus inimeste jaoks personaalsemaks. Näiteks on võimalik arendada algoritme, mis arvutinägemise (ingl computer vision) ja masinõppimise (ingl machine learning) põhjal aitavad inimestel leida just neile sobiva nahahoolduse. Tehisintellekti kasutatakse selle jaoks kahel viisil. Esiteks arendatakse välja arvutis ja/või mobiilis kasutavaid rakendusi, mis võimaldavad inimesel teha iseenda näost pilti, mille saab äpis üles laadida, ning seejärel annab äpp algoritmi abil hinnangu, milline on inimese nahatüüp ning millist tüüpi nahahooldustooteid peaks ta kasutama või millistes hooldustes käima.

Teine viis, kuidas tehisintellekt saab dermatoloogias ja nahahoolduses abiks olla, on see, et seda saavad kasutada dermatoloogid ja kosmeetikud ise. Rakendus võimaldab professionaalil jälgida seda, millised muudatused inimese nahas ravi tulemusena toimuvad. Samuti on võimalik jälgida seda, kas inimene on järginud nahaarsti või kosmeetiku soovitusi, kasutanud arsti poolt välja kirjutatud kreeme või muid ravimeid jne.

On selge, et sellised rakendused võivad dermatoloogias ja nahahoolduses suureks abiks olla. Nahahooldus on tõenäoliselt üks valdkondi, kus personaalse lähenemise vajadus on eriti terav. Iga inimese nahk on väga erinev. See, kuidas konkreetse inimese nahk reageerib eri tüüpi protseduuridele, kosmeetikale, näokreemidele, õhuniiskuse kõikumisele ja muule on väga individuaalne. Just sellepärast võivadki eelkirjeldatud rakendused saada oluliseks läbimurdeks efektiivses nahahoolduses. Nad aitavad nii dermatoloogil kui ka kosmeetikul pakkuda igale inimesele just selliseid lahendusi, mis neile sobivad.

Varjukülg on aga see, et taoliste rakendustega kaasnevad näiteks erinevad andmekaitsealased mured. Ilmselt on paljudel meeles mõnda aega tagasi populaarse FaceApp rakenduse ümber lahvatanud paanika meedias. FaceAppi puhul on tegemist mobiilirakendusega, mis võimaldab igaühel teha endast foto ja see üles laadida ning seejärel endast tehtud pilti muuta. Muuhulgas on võimalik muuta enda juuksevärvi, meiki, vanust ning näoilmet. Samal ajal tõusetusid ka küsimused andmekaitsealastest riskidest, eriti seoses sellega, et kui kaua ja kus FaceApp üleslaetud fotosid talletab. Rääkides dermatoloogia ja nahahoolduse valdkonnas endast tehtud piltide töötlemisest, tuleb muuhulgas arvestada ka seda, et üleslaetud fotod võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid. Näiteks oleks tegemist eriliiki isikuandmetega siis, kui fotolt on näha, et isikul on roosatsea, teatud tüüpi lööve või isegi akne. Eriliiki isikuandmete töötlemisel kohalduvad rangemad andmekaitse nõuded.

Lahendamist vajavad ka teised õigusalased küsimused, näiteks kes vastutab tekitatud kahju eest, kui äpi genereeritud soovitus on vale.

Viimased uudised

Neli võimalust pühade ajal lisatööjõu palkamiseks

Jõulupühade saabumisega kaasneb pea alati olukord, kus oma töötajatest jääb väheseks. Tavapärasest suurema ostlemise tõttu tuleb töötajaid juurde palgata. Näiteks vajavad rohkem töötajaid kauplused ja tootmisettevõtted. Vastavalt töö- ja puhkeaja reeglitele, ei saa olemasolevad töötajad ära teha ajutise töömahu suurenemisega tekkinud lisatöid. Olukorra lahendamiseks on neli valikut:

Tehisintellekti kasutamine dermatoloogias ja nahahoolduses

Üks valdkondi, kus usutavasti on tehisintellektil palju potentsiaali, on dermatoloogia ja nahahooldus. Üle maailma on väljatöötamisel erinevaid tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mille eesmärk on muuta nahahooldus inimeste jaoks personaalsemaks. Näiteks on võimalik arendada algoritme, mis arvutinägemise (ingl computer vision) ja masinõppimise (ingl machine learning) põhjal aitavad inimestel leida just neile sobiva nahahoolduse. Tehisintellekti kasutatakse selle jaoks kahel viisil. Esiteks arendatakse välja arvutis ja/või mobiilis kasutavaid rakendusi, mis võimaldavad inimesel teha iseenda näost pilti, mille saab äpis üles laadida, ning seejärel annab äpp algoritmi abil hinnangu, milline on inimese nahatüüp ning millist tüüpi nahahooldustooteid peaks ta kasutama või millistes hooldustes käima.

Nutiseadmed elupäästjatena

Nutiseadmete arengu käigus on üha enam hakatud tähelepanu pöörama inimeste kalleimale varale – elule ja tervisele. Juba pea kaks aastat peab uuematel autodel olema eCall süsteem, mis õnnetuse korral kutsuks abi. Eesti häirekeskuse andmetel on nad eCall süsteemi kaudu saanud kümneid hädaabikõnesid, mille hulgas on ka üks kõne, kus väljakutse reaalselt toimus. Lisaks arendavad erinevad nutikellade tootjad kelladele täiendavaid funktsioone, mis kas annaks kellakandjale tervisemurest teada või kutsuks kellakandjale lausa abi. Sellistel arendustel on aga mitu tahku.

Liitu uudiskirjaga

Jagame lahkelt oma teadmisi ka sinuga.

Liitu uudiskirjaga siin!