Uudised

Juhatuse liikme leping

uhatuse liikmed tegutsevad sageli ilma kirjaliku lepinguta või isegi ekslikult töölepingu alusel. Töölepingu seaduse § 1 lg 5 sätestab selgelt, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikmele (ettevõtte juhatus või nõukogu). Seega ei näe seadusandja juhatuse liiget nõrgema osapoolena, keda oleks tarvis kaitsta.

Juhatuse liikme leping

Eeldatakse, et juhatuse liikme näol on tegemist professionaaliga, kes on võimeline pidama lepingulisi läbirääkimisi ja kaitsma ise oma huvisid.

Eesti seaduste kohaselt ei ole juhatuse liikme lepingu näol tegemist eriliigilise lepinguga. Riigikohus on selgitanud, et õiguslik suhe ettevõtte ja juhatuse liikme vahel on oma olemuselt sarnane käsunduslepinguga, mille kaudu lepivad pooled kokku kindlate ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, mis reguleerivad käsunduslepingu kehtivust.

Juhatuse liige ei ole robot

Ühest küljest, annab seadus juhatuse liikmetele laiad volitused ning vabaduse ise oma tegemiste üle otsustada. Teisest küljest, ei ole juhatuse liikmetel õigust juriidilisele kaitsele ega sotsiaalsele garantiile, nagu see on ette nähtud töötajatele. Ühtlasi ei reguleeri seadus ka juhatuse liikmete töötingimusi:

-seadus ei nõua, et juhatuse liikmetele makstaks tasu tema tööülesannete täitmise eest;

-juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ilma etteteatamisajata, ilma ühegi põhjenduseta ja hüvitist maksmata;

- seadus ei reguleeri juhatuse liikme töö- ja puhkeaega, mis eelduste kohaselt tähendab põhimõtteliselt seda, et juhatuse liige peaks töötama 24/7;

- juhatuse liikmel ei ole ettevõttest lahkudes õigust saada puhkuse- ega lahkumishüvitist;

- juhatuse liikmel on praktiliselt piiramatu vastutus;

- hetkel puudub seadus, mille alusel saavad juhatuse liikmed peale lepingu lõpetamist end töötukassas töötuna arvele võtta.

Kui seadusandja silmis on juhatuse liige nagu robot, kes on alati valmis oma töökohustusi täitma, vastutab igal ajal kogu ettevõtte tegevuse eest, on väsimatu, ei vaja puhkust ega jää haigeks, siis tegelikus elus on inimvõimetel siiski teatud piirid. Ettevõtetel ja juhatuse liikmetel on alati vastastikused ootused, kuid neil võivad olla erinevad arusaamad hästi tehtud tööst ning saavutustest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks oleks mõistlik sõlmida kirjalik leping, kus on juhatuse liikme ja ettevõtte vaheline suhe võimalikult täpselt reguleeritud. Eriti oluline on see olukorras, kus juhatuse liikmed ei ole sama ettevõtte omanikud. Juhatuse liikme vaatepunktist oleks mõistlik enne ametisse asumist sõlmida kirjalik leping, et tagada omale sellega piisav õiguskaitse.

Milles tasuks kokku leppida juhatuse liikme lepingus?

Juhatuse liikme leping sisaldab enamasti samu alapunkte, mida võib leida ka töölepingust. Siiski on oluline meeles pidada, et ettevõte ja juhatuse liige ei tohi nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis on eranditult omased vaid töölepingule. Näiteks, sätestab äriseadustiku § 309 lg 5, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.  

Juhatuse liikme lepinguga oleks mõistlik reguleerida järgmisi küsimusi:

-sätestada tööülesanded, sealhulgas ülesannete jaotumine juhatuse liikmete vahel;

-täpsustada ülesannete täitmise tingimusi, mis tulenevad äriühingu põhikirjast ja seadusest;

-reguleerida volitusi, mille hulka kuuluvad ettevõttesisesed piirangud esindusõiguse teostamiseks ning tehingute tegemiseks;

-reguleerida töötasu, sealhulgas juhatuse liikme boonused ja tagasimaksed (firma auto, mobiiltelefoni kompensatsioon jne);

-reguleerida töö- ja puhkeaja tingimusi;

-vastutuse alused;

-reguleerida lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused, ning sellest tingitud hüvitiste maksmine.

Lisaks sellele, on soovitatav kirjalikult sõlmida ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kohustus. Samuti on oluline meeles pidada, et juhatuse liikme lepingu sõlmimisel, lepingus muudatuste tegemisel ja lepingu lõpetamisel, on alati tarvis ka kõrgemalasuva organi otsust: kui ühingul on olemas nõukogu, siis nõukogu otsust ning kõigil muudel juhtudel aktsionäride/osanike otsust. Juhatuse liikme lepingu võib allkirjastada üksnes ettevõtte poolt selleks määratud esindaja.

Seadus ei keela juhatuse liikmel teha samas ettevõttes lisaks veel mõnda teist tööd. Seega saab mõnel juhul äriühingu juhatuse liige töötada samas ettevõttes ka töölepingu alusel. See on võimalik ainult tingimusel, et töö, mida juhatuse liige teeb ei ole kuidagi seotud tema poolt juhatuse liikmena täidetavate ülesannete ega kohustustega. Näiteks, saab hambakliiniku juhatuse liige lisaks ettevõtte juhtimisele teha ka hambaarsti tööd. Sellistel juhtudel sätestatakse ettevõte juhatuse liikme kohustuste täitmisega seotud ülesanded juhatuse liikme lepingus ning hambaarsti kohustustega seotud ülesannete täitmiseks sõlmitakse eraldi tööleping.

Artikkel on esialgselt avaldatud väljaandes Focus.

Soovid rohkem infot?
Uued regulatsioonid ühisrahastusteenuse pakkujatele

Uued regulatsioonid ühisrahastusteenuse pakkujatele

Restrictions

Mida silmas pidada kui sinu äritegevusele kehtestatakse piirang?

Creative industry

Loomeettevõtted: õiguslikud aspektid pandeemiast räsitud majanduskeskkonnas

e-Eesti teeb revolutsiooni äriühingutega seotud toimingute ja tehingute elektroonses vormis võimaldamise vallas

e-Eesti teeb revolutsiooni äriühingutega seotud toimingute ja tehingute elektroonses vormis võimaldamise vallas

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Kuidas sõlmida osaühingu osa müügilepingut eriolukorras?

Kuidas sõlmida osaühingu osa müügilepingut eriolukorras?

COVID-19 eriolukorra lahendused FIE-dele

Eestis käivitati startup’ide andmebaas

Tellitud kaup ei vasta ootustele? Tagasta see!

Kuidas vältida ebaausate kauplemisvõtete lõksu langemist?

Väike meelespea allahindluste tegemiseks

NJORD Estland: 3 Möglichkeiten für die Lösung von geschäftlichen Streitigkeiten – welche wählen?

Milline peab olema start-up'i juriidiline müügipakend?

3 meeldetuletust enne suvepuhkust

5 õiguslikku riski, mida iga idufirma asutaja peab lahendama

Собственноручная подпись vs. электронная подпись

Ettevõtte üldkoosoleku päevakorrapunktid

Ebatäpne müügikuulutus võib tuua kaasa rahalise nõude!

Ärivaidluste lahendamise 3 võimalust – milline valida?

Tugeva ärilepingu kolm kohustuslikku küsimust!

E-residentide elu läks keerulisemaks

Põhjamaade ärikultuur – Soome, meie armastatud ja vihatud naaber!

Mida norrakad lõunaks söövad ning kuidas see sinu äri mõjutab?

Viis olulist asja, mida norrakatega äri tehes meeles pidada

Viis olulist asja mida taanlastega äri tehes silmas pidada

Viis olulist asja, mida rootslastega äri tehes silmas pidada! Kas nõustud?

Põhjamaade ärikultuur: mida tasub teada rootslastega läbirääkimisi pidades?

Uus laenu deklareerimise kohustus = uus peavalu ettevõtjale

Uuring: Eesti on üks põnevamaid startup keskkondi maailmas

NJORDi partner Triinu Hiob nimetati investeeringukaitse vaidlusi lahendava ICSID vahekohtu liikmeks

Startup viisa – Eesti soovib meelitada ettevõtlikke mitte-EU kodanikke uue süsteemiga

Soovid saada õigusuudiseid?
Aitame teil leida parima lahenduse