Uudised

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Arvestades, et hetkel kehtib eriolukord ning selle korra kohaselt peavad isikud ka siseruumides üldjuhul järgima kahemeetrise vahemaa reeglit, siis füüsiliste koosolekute korraldamine selliselt, et kõik osanikud ja aktsionärid osalevad isiklikult on üsna keerukas.

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Kui osaühingute puhul on võimalik teha otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata, siis aktsiaseltsidele sellist võimalust ette nähtud ei ole. Kui aktsionärid soovivad võtta vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, siis see eeldab ühehäälset otsust. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt taanduvad koosoleku pidamise võimalused sellele, mis erisusi põhikirjad ette näevad, kas on võimalik hääletada näiteks posti või elektroonilisel teel. Selleks aga, et neid võimalusi põhikirja saada, on aga jällegi koosoleku pidamine üldjuhul vajalik. Samas börsiaktsiaseltsidele on paindlik võimalus seadusega antud, et pidada koosolekuid elektrooniliselt füüsiliselt kohal olemata, tingimusega, et see on sätestatud põhikirjas.

Kõige kiirem lahendus antud keerulises olukorras on see, et osanikud või aktsionärid volitavad kõik näiteks ühte aktsionäri või koosoleku juhatajat/protokollijat vastu võtma tema häältega otsuseid. Näiteks antakse välja volitus põhikirja muutmiseks, millega võimaldatakse koosoleku pidamine selliselt, et füüsiliselt ei pea kõik omanikud kohal olema. Eelkõige on põhikirja muudatus soovituslik selle tõttu, et praktika näitab, et enamike ühingute põhikirjad ei näe hetkel ette võimalusi muud moodi hääletamiseks kui tavapärase füüsilise koosolekuna.

Võttes arvesse soovitusi viia lähikontaktide arv miinimumini, siis on Riigikogule tehtud juba ettepanek erakorraliselt muuta äriseadustikku, millega anda võimalus pidada täielikult elektroonilise koosolekuid nii osaühingutel kui ka aktsiaseltsidel. Kui hetkel on elektroonilise hääletamise võimalus justkui olemas seaduses juhul, kui see on kirjas põhikirjas, siis tegelikkuses ei loeta koosoleku jälgijaid kvoorumi hulka ja neil pole võimalik seega reaalajas hääletada. Riigikogule tehtud pöördumises viidatakse, et paindlikumad võimalused koosolekute läbiviimiseks peaksid säilima ka eriolukorra möödudes, kui ühingud selle enda põhikirjas ette näevad.

Kriisiolukorra möödudes tasub ühingutel üle vaadata enda põhikirjad ning tulevikule mõeldes kindlasti teha vastavad muudatused sarnaste olukorda tarbeks. Selleks ei pea olema riigis kehtestatud eriolukord, et mõista vajadust teatud olukordades otsuste vastu võtmiseks ka muul viisil kui kõiki omanikke füüsiliselt kokku kutsudes.

Artikkel on täismahus avaldatud portaalis rup.ee.

Soovid rohkem infot?
Uued regulatsioonid ühisrahastusteenuse pakkujatele

Uued regulatsioonid ühisrahastusteenuse pakkujatele

Restrictions

Mida silmas pidada kui sinu äritegevusele kehtestatakse piirang?

Creative industry

Loomeettevõtted: õiguslikud aspektid pandeemiast räsitud majanduskeskkonnas

e-Eesti teeb revolutsiooni äriühingutega seotud toimingute ja tehingute elektroonses vormis võimaldamise vallas

e-Eesti teeb revolutsiooni äriühingutega seotud toimingute ja tehingute elektroonses vormis võimaldamise vallas

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Kuidas sõlmida osaühingu osa müügilepingut eriolukorras?

Kuidas sõlmida osaühingu osa müügilepingut eriolukorras?

COVID-19 eriolukorra lahendused FIE-dele

Eestis käivitati startup’ide andmebaas

Tellitud kaup ei vasta ootustele? Tagasta see!

Kuidas vältida ebaausate kauplemisvõtete lõksu langemist?

Väike meelespea allahindluste tegemiseks

NJORD Estland: 3 Möglichkeiten für die Lösung von geschäftlichen Streitigkeiten – welche wählen?

Milline peab olema start-up'i juriidiline müügipakend?

3 meeldetuletust enne suvepuhkust

5 õiguslikku riski, mida iga idufirma asutaja peab lahendama

Собственноручная подпись vs. электронная подпись

Ettevõtte üldkoosoleku päevakorrapunktid

Ebatäpne müügikuulutus võib tuua kaasa rahalise nõude!

Ärivaidluste lahendamise 3 võimalust – milline valida?

Tugeva ärilepingu kolm kohustuslikku küsimust!

E-residentide elu läks keerulisemaks

Põhjamaade ärikultuur – Soome, meie armastatud ja vihatud naaber!

Mida norrakad lõunaks söövad ning kuidas see sinu äri mõjutab?

Viis olulist asja, mida norrakatega äri tehes meeles pidada

Viis olulist asja mida taanlastega äri tehes silmas pidada

Viis olulist asja, mida rootslastega äri tehes silmas pidada! Kas nõustud?

Põhjamaade ärikultuur: mida tasub teada rootslastega läbirääkimisi pidades?

Uus laenu deklareerimise kohustus = uus peavalu ettevõtjale

Uuring: Eesti on üks põnevamaid startup keskkondi maailmas

NJORDi partner Triinu Hiob nimetati investeeringukaitse vaidlusi lahendava ICSID vahekohtu liikmeks

Startup viisa – Eesti soovib meelitada ettevõtlikke mitte-EU kodanikke uue süsteemiga

Soovid saada õigusuudiseid?
Aitame teil leida parima lahenduse