Uudised

Andmekaitse ei välista töötajate ja klientide elu ja tervise kaitset

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldas hiljuti seisukoha küsimuses, kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tervisega seonduvat informatsiooni. AKI tõi välja, et terviseandmete töötlemise aluseks saab olla vaid seadusest tulenev alus või nõusolek.

Ændret praksis for dataansvarliges behandling af følsomme oplysninger

Näitena seadusest tuleneva alusena tõi AKI välja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, kus tööandjatele on teatud olukordades antud andmete nõudmise õigus. AKI seisukoht on õige, kuid võib tekitada nii tööandjates kui ka töötajates tunde, et nad ei saa teha midagi teiste ega enda kaitseks, kuivõrd nad ei saa teada, kas lähikonnas on nakkuse oht. Eriolukorras on nii tööandjal kui ka töötajatel kohustusi, mille täitmine aitab viiruse levimist peatada. Andmekaitsereeglitest kinnipidamine nende kohustuste täitmist ei takista.

Töötajate poole pealt näeb töölepinguseadus ette, et töötajal on kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS § 15 lg 2 punkt 5). Selle kohustuse rikkumine võib kaasa tuua sanktsioone (näiteks hoiatuse või lausa tööst ilma jäämise). Teiste isikute jaoks võib see kaasa tuua terviseprobleeme ja isegi surma. Nimetatud kohustuse täitmine töötajate poolt on eriti oluline praegu, COVID-19 viiruse leviku ajal, et hoida nii oma kaastöötajate kui ka klientide tervist. Kõige parem meede nakkuskahtluse korral oma kohustuse täitmiseks oleks töölt koju jäämine. Kuna töötajad ei saa tihtipeale majanduslikel põhjustel töölt koju jääda aga samas on töötjatel TLS tulenev kohustus mitte kahjustada teiste isikute elu või tervist, siis, peaks töötajad sellises olukorras oma kohustuse täitmiseks teavitama tööandjat nakatumisest, viiruse kahtlusest või soovist igaks juhuks koju jääda. Pooled peaksid leidma üheskoos viisi, kuidas töötaja kõige paremini saaks ühildada töötamise ja teiste isikute elu ja tervise kahjustamisest hoidumise kohustuse(näiteks võimalusel kodukontorist töötades). Juhul, kui töötaja siiski jätkab tööl käimist, on teiste töötajate tervisega seotud kohustused ka tööandjal.

Nimelt on Tööandja seaduse järgi kohustatud tagama töötajate töötervishoiu ja tööohutuse (TLS lg 2 p 6 ja TTOS). Mis puutub nakkushaigustesse, siis seadused ei näe tööandjatele viiruste puhangute korral ette selgeid meetmeid, mida rakendada. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seadus reguleerib seda vaid piiratud ulatuses. Kuna tööandjate kohustus tagada töötajate töötervishoid ja tööohutus on üldine ja ei ole selgelt piiritletud, peab tööandja ka viirusepuhangu ajal rakendama meetmeid viiruse leviku piiramiseks. Milliseid meetmeid kasutada, peab iga tööandja ise hindama, lähtuvalt konkreetse töö iseloomust, töötajatest ja valikus olevatest meetmetest. Meetmeteks saavad olla näiteks kodukontorist töötamise võimaldamine,  inimeste vaheliste kontaktide vähendamine miinimumini ning ka isikukaitsevahendite olemasolu tagamine. Seejuures on äärmiselt oluline, et tööandja informeeriks töötajaid enda ja nende kohustustest (sh kohustusest hoiduda teiste tervise ja elu kahjustamisest), selgitaks võimalikke tagajärgi ja suunaks töötajaid nakkuskahtluse korral teistega kontakti vältima. Isegi kui töötaja ei soovi oma tervislikust seisundist tööandjat teavitada, võib teadmine tööandja ja töötaja enda kohustustest ja võimalikest tagajärgedest tagada paremini kõigi töötajate tervise ja elu kaitse, distsiplineerides töötajat valima parima lahenduse, et vältida teiste nakatamist.

Nagu eelnevalt sai mainitud, on üheks võimaluseks, kuidas saab töötaja terviseandmeid töödelda, seaduses sätestatud aluse olemasolu. Tekib küsimus, kas üheks seadusest tulenevaks aluseks, mis lubab tööandjal töötajatelt nende terviseandmete kohta infot küsida, võiks olla just TLS-e § 28 lg 2 punktis 6 nimetatud kohustus. Iseenesest on tööandjal võimalik sellele sättele tuginedes töötajalt nende terviseseisundi kohta küsida, kuid arvestada tuleb kõiki isikuandmete kaitse põhimõtteid. Üheks andmekaitse üldpõhimõtteks on see, et võimalusel tuleb eelistada isikuandmete kaitset vähem riivavaid meetmeid. Tööandja peaks läbi viima riskihinnangu, et tuvastada, kas on võimalik kasutada vähem riivavaid meetmeid. Olukorras, kus suurem osa töötajaskonnast kuulub riskigruppi ja isikukaitsevahendite kasutamine ei oleks piisav, võib tööandjal olla vältimatu vajadus teada, kas mõnel töötajal on nakkuskahtlus.

Andmekaitsereeglite järgimine on eriolukorra puhul jätkuvalt kohustuslik, kuid arvestada tuleb ka töökohas tervise ja elu kaitseks sätestatud kohustustega. Nakkushaiguste leviku korral peavad nii tööandja kui ka töötajad pöörama erilist tähelepanu sellele, et mitte rikkuda oma tööga seotud kohustusi ning seda just tervise ja elu kaitseks loodud kohustuste osas.

Avaldatud Personaliuudised.ee, 20.03.20

Soovid rohkem infot?
Mida saavad tööandjad teha, et kaitsta oma ettevõtteid küberrünnakute eest?

Mida saavad tööandjad teha, et kaitsta oma ettevõtteid küberrünnakute eest?

data analysis

Kindlustusandjad teavad sinust jätkuvalt rohkem kui sa ise

küberkurjategija

Küberriskide kindlustamine – kas tasub ära?

Data protection

Kaitse oma klienti, töötajat ja ennast – õpeta töötajatele andmekaitset

Creative industry

Loomeettevõtted: õiguslikud aspektid pandeemiast räsitud majanduskeskkonnas

Tasuta rakendus võib kalliks maksma minna

Andmekaitse ei välista töötajate ja klientide elu ja tervise kaitset

Andmekaitse ei välista töötajate ja klientide elu ja tervise kaitset

Kas tehisintellekt saab olla kooskõlas GDPR nõuetega?

Kas tehisintellekt saab olla kooskõlas GDPR nõuetega?

Puudulik küberhügieen läheb kalliks maksma

Puudulik küberhügieen läheb kalliks maksma

Google´i ja Facebooki online-turunduse tööriistad – kuidas neid edukalt kasutada?

Общий регламент по защите данных (GDPR) может привести к возникновению ряда проблем в связи с блокчейном

JORD Estonia: How to protect personal data in health care institutions?

Kuidas kaitsta isikuandmeid tervishoiuasutuses?

Kas isikuandmete töötlemisel igaühe huvi tähendab õigustatud huvi?

Kuidas reguleerida andmete kaitse kaugtöö puhul?

Kas tark maja võib olla „tagauks“ sinu isikuandmete juurde?

Tehnilised lahendused GDPR nõuete täitmisel

Üldise andmekaitse määrusega (GDPR) kaasnevad plokiahela väljakutsed

#GDPR – tähelepanu, valmis olla, läks!

Kaustas olevad reeglid ja juhendid ei kaitse isikuandmeid!

ABC teadmised küberhügieenist nii ema, isa kui ülemuse seisukohalt

Miks ma peaks seoses GDPR’ga lepingud üle vaatama?

Andmed on kallis vara – kas hoiad neid turvaliselt?

Kolm põhjust miks me vajame nii karme andmekaitse reegleid

Mis on GDPR ja kuidas see Sind mõjutab?

Eesti Andmekaitse Inspektsioon soovitab määruseks varakult valmistuda

Soovid saada õigusuudiseid?
Aitame teil leida parima lahenduse