Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Ehitus- ja projekteerimislepingute puhul on praktikas levinud, et töövõtja sõlmib oma riskide maandamiseks kindlustuslepingu, mis aitab tagada, et kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitab tekkinud kahju tema asemel kindlustusselts. Mõnikord nõutakse kindlustuse olemasolu tellija initsiatiivil juba tellija ja töövõtja vahelises töövõtulepingus. Vastutuskindlustus on töövõtja ja tellija jaoks pealtnäha efektiivne ja lihtne viis kahju hüvitamisega seotud riskide maandamiseks. Paraku peitub saatan aga mõnikord detailides.

Kindlustuslepingute tingimused on sageli keerukad ja nende sisust arusaamine eeldab tihti juriidilisi eriteadmisi. Seepärast pole paraku harvad ka need juhud, kus töövõtja ja tellija jaoks selgub alles kahjujuhtumi toimumise järgselt ebameeldiv tõde, et tekkinud kahju ei kuulugi kindlustusandja poolt hüvitamisele.

Sellise ebameeldiva olukorra ennetamiseks tuleks juba enne kindlustuslepingu sõlmimist pöörata erilist tähelepanu sellele, milliseid riske ja millist liiki kahju kindlustusseltsi poolt pakutav kindlustus hõlmab. Sellest sõltub, kas võimaliku kahjujuhtumi korral kuulub kahju kindlustusseltsi poolt hüvitamisele või mitte.

Kindlustuslepingud sisaldavad sageli tervet rida välistusi juhtumitest, mille korral tekkinud kahju hüvitamisele ei kuulu. Näiteks võib olla välistatud kulude hüvitamine, mis on seotud puudustega töö ümbertegemise või parandamisega. Samuti ei kuulu enamasti hüvitamisele mittevaraline kahju või saamata jäänud tulu.

Selleks, et töövõtjal ja tellijal oleks piisav kindlustunne, et kindlustusleping katab ära poolte jaoks olulised riskid, on lepingu sõlmimise eelselt mõistlik pidada nõu asjatundjaga.