Uudised

Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine

Kui olete leidnud oma unelmate kodule koha või parima kinnistu, kuhu investeerida ettevõtluse tarbeks, tuleks küsida: kas sellele kinnistule saab kohe ehitusprojekti alusel taotleda ehitusluba või tuleb koostada eelnevalt detailplaneering?

Detailplaneeringu koostamise kohustuse määrab planeerimisseadus või piirkonna üldplaneering. Väga üldiselt kokkuvõttes tuleb detailplaneering koostada linnas ehitusloa kohustusliku hoone püstitamiseks. Üldreeglina puudub vajadus taotleda ehitusluba kuni 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone rajamiseks.

Täiendavalt saab kohalik omavalitsus laiendada detailplaneeringu koostamise kohustust üldplaneeringuga määrates alasid ja juhtusid. Näiteks on omavalitsused määranud ulatuslikke detailplaneeringu koostamise kohustustega alasid hajaasustuses mererannal; ning üsna tihti peab tootmisobjekti rajamiseks eelnevalt läbima detailplaneeringu koostamise.

Alates 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadus võimaldab teatud tingimustel kohalikul omavalitsusel loobuda detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest, väljastades projekteerimistingimused. Erandi taotlemine omavalitsuselt ei taga selle rakendamist, kuna selleks peab soovitu vastama teatud kriteeriumitele. Erandit saab rakendada ühe hoone püstitamiseks või laiendamiseks olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale. Selleks peab ehitis sobituma mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Oluline on, et vastava piirkonna üldplaneeringust on võimalik leida projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad ruumikasutus- ja ehitustingimused tingimused, ning ehitise püstitamine ei ole vastuolus muude üldplaneeringus määratud tingimustega.

Praktikas on kasutatud vastavat erandit ka juhul, kui kinnistule maakatastris registreeritud sihtotstarve ei vasta ehitussoovile. Nt elamute vahel paikneb kasutusest väljalangenud tootmismaa, mis sobiks elamuehituseks. Sihtotstarbe muutmine võib osutuda vajalikuks pangast laenu saamisel või kinnistu müümisel, et tehingu osapooltel oleks suurem kindlus lõpptulemuse saavutamisel. Taoline maa sihtotstarbe muutmine on maakorralduslik tegevus, kus kohalik omavalitsus määrab sihtotstarbe ehitusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarbe alusel.

Eelkirjeldatud detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist ja projekteerimistingimuste väljastamist, ning ka ebasobiliku sihtotstarbe muutmist on mõistlik taotleda koos. Kui haldusorganil on selgem ülevaade, millise lõpptulemuseni soovib maaomanik jõuda, on ka lihtsam valida selleks teed. Tavapäraselt on haldusorganil otsustust ka lihtsam teha, kui taotlus sisaldab põhjalikumat analüüsi miks erandi lubamine oleks põhjendatud. Lakoonilisele taotlusele on võimalik anda niigi koormatud linna- või vallavalitsusel formaalne keelduv vastus.

Kohalikul omavalitsusel tuleb langetada mitmeid menetluslike otsuseid, mis on kohakesksed ja olenevad mitmetest asjaoludest. Kuigi detailplaneeringu koostamise nõudest loobumine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, leiame NJORDis, et teatud juhtudel tasub erandit taotleda ja kinnistuomaniku õigusi on võimalik tagada juba protsessi alguses.

Soovid rohkem infot?
Planeering

Planeeringu kehtestamise otsuse edasikaebamise tähtaja arvestamise erisustest Riigikohtu hiljutise otsuse valguses

Seadusemuudatus: ehitussektor

Seadusemuudatus: ehitussektori töötajad saavad lisakaitse, ehitustööde peatöövõtja vastutus suureneb

kinnisvara

Mida kinnisasja pärimisel ja päritud kinnistuga tehingute tegemisel silmas pidada

planeerimine

Hiilivad muutused seiskavad arendused ja muudavad kinnisvarasse investeerimise ettearvamatuks

Force Majeure

Vääramatu jõud Ukraina sõja kontekstis – millal saab ettevõtja sellele tugineda?

üüritulu

Käibel põhinev üür: kas sellest võidab üürnik või üürileandja?

rohemärgis

Hoone rohemärgis: kaasaegsed väärtused ja õiguslikud aspektid

construction site

Kust jookseb ehitaja vastutuse piir, kui tellija annab ehitajale vigaseid juhiseid?

Notary

Notariaalne kaugtõestamine on tulnud, et jääda

kinnisvara

Kinnisasja ost looduskaitse meelevallas

crowdfunding

Ühisrahastusteenuste loakohustus hakkab kehtima 10. novembrist 2022.a.

rental

Kas üürivaldkonna seadusemuudatused on liialt üürileandja kasuks kaldu?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

NJORD Estonia: Purchasing real estate with a smart contract – a possibility or a pipedream?

Kinnisvara omandamine nutilepinguga – kas rakendatav või soovunelm?

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Õiguslikud riskid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisel ehitussektoris

Ehituse maksumuse prognoosimatu kasv – kas alus ehituslepingu muutmiseks?

Ehitusvaidluse tulemuse võib otsustada hoone vastavus standardi nõuetele

Arendustegevusega tuleb alustada senisest põhjalikumalt

Kas majutuse pakkumine Airbnb kaudu on seaduslik?

Mida tähendab kinnisvara müük tingimusel „as is“?

Kinnisvaratehingute tegemine plokiahela tehnoloogia abil

Kas ehitisel on garantii või mitte?

4 viga, mida tehakse kinnisasja üürilepingu sõlmimisel

Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine

Tähtajalise üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saab nõuda hüvitist!

Kas mitteresidendist pärandvara müüja peab omandireformi käigus tagastatud Eestis asuva kinnisasja eest tasuma ka Eestis tulumaksu?

Aitame teil leida parima lahenduse