Uudised

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Kui Eesti ehitusettevõtja kasutab töödel teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi renditööjõu vahendaja või alltöövõtja teenuseid, siis ta peab arvestama, et ta võib vastutada töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja palga eest.

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Üldreegli järgi peab töötajale töötasu maksma tema töölepingujärgne tööandja. Seega tavapäraselt ei pea peatöövõtja muretsema selle eest, et alltöövõtjate või renditööjõu pakkuja töötajad saaksid tasustatud. Erisus on seaduses ette nähtud siiski selleks puhuks, kui lepingupartner pärineb teisest Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigist või Šveitsist ja ta lähetab Eestisse oma töötajad, et need töötaksid siin ehitus-, remondi- või lammutustöödel. Sellisel juhul kui lepingupartner jätab oma töötajatele töötasu maksmata ja töötajatel ei õnnestu töötasu kätte saada ka kuue kuu jooksul vastava kohtuotsuse täitmisele pööramisest, peab töötasu välja maksma Eesti ettevõtja, kes teenuse tellis. Eesti ettevõtja ei pea tegeliku tööandja asemel siiski töötajale kinni maksma töötasu alammäärast (praegu 540 eurot kuus) suuremat palka.

Teenuse tellinud ettevõtja ei vastuta välismaise lepingupartneri töötajate saamata palga eest juhul, kui ta ise on suhetes lepingupartneriga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Seega tuleb lepingupartnerit valides pöörata tähelepanu tema taustale ja sõnastada hoolikalt ka leping. Riskide maandamiseks tasub lepingu sõlmimisel küsida õigusnõu.

Soovid rohkem infot?
construction site

Kust jookseb ehitaja vastutuse piir, kui tellija annab ehitajale vigaseid juhiseid?

Notary

Notariaalne kaugtõestamine on tulnud, et jääda

kinnisvara

Kinnisasja ost looduskaitse meelevallas

crowdfunding

Ühisrahastusteenuste loakohustus hakkab kehtima 10. novembrist 2022.a.

rental

Kas üürivaldkonna seadusemuudatused on liialt üürileandja kasuks kaldu?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

NJORD Estonia: Purchasing real estate with a smart contract – a possibility or a pipedream?

Kinnisvara omandamine nutilepinguga – kas rakendatav või soovunelm?

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Õiguslikud riskid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisel ehitussektoris

Ehituse maksumuse prognoosimatu kasv – kas alus ehituslepingu muutmiseks?

Ehitusvaidluse tulemuse võib otsustada hoone vastavus standardi nõuetele

Arendustegevusega tuleb alustada senisest põhjalikumalt

Kas majutuse pakkumine Airbnb kaudu on seaduslik?

Mida tähendab kinnisvara müük tingimusel „as is“?

Kinnisvaratehingute tegemine plokiahela tehnoloogia abil

Kas ehitisel on garantii või mitte?

4 viga, mida tehakse kinnisasja üürilepingu sõlmimisel

Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine

Tähtajalise üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saab nõuda hüvitist!

Kas mitteresidendist pärandvara müüja peab omandireformi käigus tagastatud Eestis asuva kinnisasja eest tasuma ka Eestis tulumaksu?

NJORD Advokaadibüroo juhib tähelepanu: alates järgmisest aastast võib kinnistute pärijaid oodata ebameeldiv üllatus

Soovid saada õigusuudiseid?
Aitame teil leida parima lahenduse