Uudised

Kuidas eristada töölepingut muudest teenuse osutamise lepingutest?

Kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel tööd tegevatele isikutele, on praktikas sagedased vaidlused selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud tööleping või mõni muu teenuse osutamise leping (näiteks käsundusleping või töövõtuleping).

Töölepingu olulisteks tunnusteks on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 1 järgi teisele isikule tasu eest töö tegemine, alludes selle isiku juhtimisele ja kontrollile. Töösuhte kindlakstegemisel on seetõttu kõige olulisem hinnata töötaja alluvuse määra ehk seda, mil määral on töötaja seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha osas. Näiteks ei pruugi töösuhtega ja seega ka töölepinguga tegemist olla juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Kohtupraktika järgi ei välista tööandja ja töötaja vahelise töölepingu olemasolu ka olukord, kus töötaja allus olulises osas töötaja juhtimisele ja kontrollile kui tööandja asemel maksis töötajale töötasu hoopis kolmas isik, kes jagas töötajale osaliselt ka töökorraldusi.

Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks, sätestab TLS § 1 lõige 2 töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Taolise sätte olemas olu peaks motiveerima tööandjaid mitte sõlmima piiripealseid või varjatud lepinguid, kuna kahtluse korral ja tõendusmaterjali puudumisel loetakse, et sõlmitud on tööleping.

Vajad lepingute koostamisel ja sõlmimisel professionaalset abi? Võta ühendust NJORDi advokaatide Katrin SarapiTriinu Hiobi ja Tavo Tiitsiga.

Soovid rohkem infot?
NJORD Advokaadibüroo tööõiguse tiim sai kõrge tunnustuse

NJORD Advokaadibüroo tööõiguse tiim sai kõrge tunnustuse

Mida saavad tööandjad teha, et kaitsta oma ettevõtteid küberrünnakute eest?

Mida saavad tööandjad teha, et kaitsta oma ettevõtteid küberrünnakute eest?

Neli soovitust - kas konkurentsipiirang on olemas ja kas seda on vaja

Neli soovitust - kas konkurentsipiirang on olemas ja kas seda on vaja

Criticism

Kriitika talumine – kas uus väljakutse juhtidele?

Töötasu hüvitist saab taotleda 6. aprillist 2020

Töötasu hüvitist saab taotleda 6. aprillist 2020

COVID-19

COVID-19: Töötukassa kaudu makstava ajutise töötasu hüvitise tingimused

Kas välismaalased võivad Eestis edasi töötada?

Kas välismaalased võivad Eestis edasi töötada?

Neli võimalust pühade ajal lisatööjõu palkamiseks

NJORD Estland: Ich habe keine Lust, zur Arbeit zu gehen!

Мы не хотим идти на работу!

Tööandja vastutab tehisintellekti diskrimineeriva käitumise eest

Kas tööandja võib kehtestada rõivastusstiili?

Mida peab tööandja töötaja autoriõiguste kohta teadma?

Kas töötaja vestlused sotsiaalmeedias on tööandjale siduvad?

Kui kõrge on sinu töötajate D-vitamiini tase?

Töövaidluskomisjoni esitatav nõue võib olla ka miljon eurot!

Kas hüvitis Sinu endisele töötajale on maksustatav?

Neli olulist maksunõuannet välisspetsialistide palkamiseks!

Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumine võib rikkujale kaasa tuua hüvitisenõude

Kuidas eristada töölepingut muudest teenuse osutamise lepingutest?

Ebavajalikuks osutunud konkurentsikeeld tasub lõpetada

Alati ei pea sõlmima töölepingut!

Millised reeglid peaksid töölepingus kirjas olema, et kohtuvaidlusi vältida?

Riigipühad ei vähenda summeeritud tööajaarvestusega töötaja tööaega

Renditöö kasutaja võib vastutada renditöötajal saamata jäänud töötasu eest

Probleemse töötaja võib töölt ajutiselt kõrvaldada!

Töövaidluste lahendamine muutub uuest aastast tõhusamaks ja lihtsamaks

Tööandja peab Eestisse lähetatud töötajatest teavitama Tööinspektsiooni

Soovid saada õigusuudiseid?
Aitame teil leida parima lahenduse